e-sõnastik
Argikultuuri uurimise terminoloogia
mõiste
illustratsioon
tähestikuline otsing  A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z Õ Ä Ö Ü | kõik tähestikuline otsing  A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z Õ Ä Ö Ü | kõik
  mõiste: kultuuriantropoloogia

seotud illustratsioonid:  üles
# seotud illustratsioonid puuduvad

seotud mõisted:  üles
1. etnoloogia
2. rahvakultuur
3. rahvaluule

sünonüümid:  üles
-

võõrkeelsed vasted:  üles
inglise: cultural anthropology
soome: kulttuuriantropologia

definitsioon:  üles
Teadusharu, mis tegeleb inimkultuuri mitmekesisuse uurimisega, nii nagu see avaldub ühiskondlikes süsteemides, kultuurilistes erinevustes, suhtlemises, maailmavaates või uskumustes, elatusviisides, käibivates väärtustes, kombestikus jms. Antropoloogia (teadus inimesest ja inimkonnast) haru, mis keskendub kultuuri uurimisele (vrd sotsiaalantropoloogia).

rahvusvaheline taust:  üles
Mõiste ’kultuuriantropoloogia’ võeti eriala nimetusena kasutusele Ameerika Ühendriikides, kus see tähistab ühte haru Põhja-Ameerika antropoloogias, mida on tavapäraselt neljaks jaotatud: kultuuriantropoloogia, füüsiline või bioloogiline antropoloogia, lingvistiline antropoloogia (keeleteadus), arheoloogia. Eristus sotsiaalantropoloogiast on anglo-ameerika teadusajaloost johtuv. Kultuuriantropoloogia määravaks meetodiks on (pika-aegne) osalusvaatlus ja kultuurikirjelduse (vt märksõna "etnograafia 1") koostamine.

interdistsiplinaarsus:  üles
Kultuuriantropoloogias käibiv peamine meetod, osalusvaatlus ning etnograafilise kirjelduse koostamine on tänapäeval levinud paljudes inimest ja ühiskonda uurivates teadusharudes. Antropoloogia on aga jaotunud mitmeks allharuks või liitunud teiste distsipliinidega (nt religiooniantropoloogia, visuaalne antropoloogia, linna-antropoloogia, meditsiiniantropoloogia, paleoantropoloogia, psühholoogiline antropoloogia, poliitiline antropoloogia, jt).

kasutus:  üles
Kultuuriantropoloogia rajajaks oli Põhja-Ameerika indiaanlasi uurinud Franz Boas, kes lähtus kultuurilise relativismi põhimõtetest. Boasi koolkonna (õpilasteks Mead, Benedict, Kroeber, jne) mõju ulatub Teise maailmasõja järgsesse perioodi, arendades käsitlust psühholoogia ja individuaalsuse mõõtmes.

1950.–60. aastaid iseloomustas vastandumine briti sotsiaalantropoloogia suunale, alates 1970. aastatest on aga toimunud lähenemine, seda eriti järgnenud refleksiivsuse (analüüsides oma eriala ja kitsamalt etnograafilise kirjelduse praktiseerimist) ja postmodernse suundumuse raames; vastastikused mõjud briti kolleegidega tugevnesid, avardus metodoloogia.

Pöördelise tähendusega on olnud Clifford Geertzi panus, keda peetakse interpreteeriva ehk tõlgendusliku antropoloogia rajajaks.

Tänapäeval ei peeta kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia ranget eristamist enam oluliseks, mida tõendab ka termini ’socio-cultural anthropology’ (sotsiokultuuriline antropoloogia) sage kasutus. Samuti ei ole võimalik samal põhimõttel lahterdada teiste maade teadlasi (nagu nt prantslast Claude Lévi-Straussi) ühe või teise valdkonna esindajaks.

kirjandus:  üles
Barnard, Alan & Spencer, Jonathan (eds) 2002. Encyclopedia of Social and Cultural Anthropology. London & New York: Routledge.
Kuklick, Henrika (ed) 2008. A New History of Anthropology. Malden & Oxford & Carlton: Blackwell Publishing.
Moore, Henrietta & Sanders, Todd (eds) 2006. Anthropology in Theory: Issues in Epistemology. Malden & Oxfrod & Carlton: Blackwell Publishing.

laiendus:  üles
    1 osa
Märksõnaartiklile soovitatav viitamine:
Kuutma, Kristin 2008. Kultuuriantropoloogia. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee

    sisene
esilehele  esilehele