e-sõnastik
Argikultuuri uurimise terminoloogia |
 mõiste: küpse sotsialismi argielu |
|||||||||||
| seotud illustratsioonid |
|||||||||||
| seotud mõisted |
|||||||||||
| sünonüümid |
|||||||||||
| võõrkeelsed vasted |
|||||||||||
| definitsioon |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus |
|||||||||||
| kasutus |
|||||||||||
| kirjandus |
|||||||||||
| laiendus |
|||||||||||
seotud illustratsioonid:  |
|||||||||||
| 1. biograafiline meetod: terminid (Denzin, 1989) (fail) 2. ERM, küsimuslehtede nimekiri (viide) |
|||||||||||
| seotud mõisted: |
|||||||||||
| 1. argikultuur |
|||||||||||
| sünonüümid: |
|||||||||||
| hilise sotsialismi argielu | |||||||||||
| võõrkeelsed vasted: |
|||||||||||
| saksa: Alltagskultur im reifen Sozialismus inglise: everyday life of mature socialism |
|||||||||||
| definitsioon: |
|||||||||||
| Kategooria "küpse sotsialismi argielu" on eesti ja euroopa etnoloogias kasutusel sotsialistlike riikide 1960.-1980. aastate argielu uurimiseks. Uurimisviis ise on seotud üldise argikultuuri uuringutega.
Saksa etnoloog Peter Niedermüller on sotsialismi-aegse argielu kohta öelnud: "Ükski inimene ei saa elada ühiskonnas ja selle reegleid pidevalt ignoreerida. Nii lõi ka sotsialism oma kultuurilise maailma ning selles maailmas toimivad inimesed lõid reeglid ja käitumisstrateegiad, mis olid seal toimetulekuks hädavajalikud" (Niedermüller 1996: 144j). Sotsialismi-aegse argielu uuringutes keskendutakse nendele igapäevastele praktikatele ja strateegiatele, mis olid tollele ajastule iseloomulikud. Sotsialismi perioodi argielu iseloomustab eelkõige privaatse sfääri suurem kontrollitavus avaliku sfääri poolt ning teiseks majandussüsteemi eripära - defitsiidimajandus, mis kujundas tugevalt ka argielu. Küpse sotsialismi argielu hõlmab 1960.-1980. aastaid, eristudes nii 1940.-1950. aastate kõrg-totalitarismi või "kultuurikatkestuse" ajastust kui ka 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate "üleminekuajastust". Nimetatud on neid aastakümneid, olenevalt uurija vaatepunktist ka normaliseerumise või stagnatsiooni kümnenditeks. 1960.-1980. aastaid iseloomustab inimeste keskendumine oma privaatelule, ametliku avaliku sfääri poolt nõutava formaalne täitmine (nt osalemine paraadidel, laupäevakutel) ja mitteformaalsete avalikkus(t)e teke. Küpse sotsialismi argielu mõistmiseks on uurimuslikult rakendatud mitteformaalse avalikkuse mõistet, tuues sellega esile hilise sotsialistliku ühiskonnas eripära varasema sotsialismi perioodiga võrreldes (Zdravomyslova & Voronkov 2002). Mitteformaalne avalikkus analüüsib ühiskonda kolmikjaotuse kaudu: formaalne (või ametlik) avalikkus (riigi- ja parteivõimu rituaalidega seotud tegevused, parteibürokraatia ala), teiseks mitteformaalne avalikkus ja kolmandaks privaatsfäär (vt ka Carcelon 1997, tema esitab ametlik-sotsiaalse-privaatse jaotuse). Mitteformaalse avalikkusega peetakse silmas formaalse avalikkuse poolt (otsene riigivõim, parteistruktuurid ja teised võimuinstitutsioonid) kontrollimata tegevusi, kuid privaatsfäärist eristab nende tegevuste asetumine väljapoole kodu privaatset ruumi (nt kohvikud, salongid, näitused, kontserdid) ja tegevuste kultuuriline iseloom. (samas, vt ka Zdravomyslova 2003). Zdravomyslova ja Voronkov on näidanud mitteformaalse avalikkuse toimimist erinevate kultuuriliste tegevuste kaudu, nimetades siin näitena kohvikutes toimuvaid luuleõhtuid, diskussioone kirjanduse ja muusika üle. Eesti etnoloogias on Kirsti Jõesalu, toetudes mitteformaalse avalikkuse mõistele võtnud kasutusse termini nišitegevus, mis hõlmab töökohaga seotuid vabaajategevusi, iseloomustades neid poolprivaatsete/poolavalike tegevustena (Jõesalu 2006). Mõisteid "küps sotsialism" ja "hiline sotsialism" kasutatakse uurimustes paralleelselt, kuid Eesti kontekstis on enam levinud "küpse sotsialismi argielu". |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust: |
|||||||||||
| Sotsialismi-aegset argielu ja sellega seoses küpse sotsialismi argielu on hakatud põhjalikumalt uurima 1990. aastate teisest poolest ja 21. sajandi alguses. Sotsialismi-aegse argielu uurimine on euroopa etnoloogide hulgas saanud ka tõuke ühisest uurimisprojektist `Alltagskultur im Sozialismus. Praktiken und Strategien des Alltagslebens in den sozialistischen Ländern und ihre Folgen für die Transformation´ (2001-2003) (vt ka www.forost.de), mida juhtisid Müncheni ülikooli euroopa etnoloogid.
Sotsialismi-argielu (ja mh küpse sotsialismi argielu) on uurinud ka sotsiaalantropoloogid. Nimetada tuleb siin Saksamaal Halles asuva Max Plancki Sotsiaalantropoloogia Instituudi teadlasi. Tulenevalt sotsiaalantropoloogia uurimistraditsioonist, kus keskmes on võimuküsimused, keskenduvad nende projektid eelkõige postsotsialismi aegsetele omandisuhetele (uurimisprojekt aastatel 2000-2005) ning religiooni ja moraalsuse suhetele (2003-2008). Kuid samal ajal uuritakse nimetatud küsimuste tähtsust ja tähendust ka sotsialismi ajal, puudutades nii siiski küpse sotsialismi argielu ajal toimunud sotsiaalset toimimist. (Vt ka http://www.eth.mpg.de/ > socialist and postsocialist Eurasia.) |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus: |
|||||||||||
| Etnoloogia, sotsiaalantropoloogia, sotsioloogia
Peamiselt on küpse argielu uurimisega tegelenud euroopa etnoloogid, sotsiaalantropoloogid on enam keskendunud postsotsialismi-aegse argielu ning praktikate kirjeldamisele, kuid nemadki vaatavad viimasel ajal küsimusi järjest enam ajaloolises perspektiivis, hõlmates siis ka küpse sotsialismi aastaid. |
|||||||||||
| kasutus: |
|||||||||||
| 2000. aastal ERM-i korrespondentidele saadetud küsimuslehes nr 207 "Elu nõukogude ajal I" (https://www.erm.ee/et/content/kirjasaatjate-võrk-ja-küsimuslehed) palus koostaja Heiki Pärdi vastajatel keskenduda "küpsele nõukogude ajale (1950-90)", pidades silmas, et just antud ajajärk on jäämas unustusse ning sellele ei ole seni akadeemilises uurimises piisavalt tähelepanu pööratud. Küsimuslehega loodeti saada materjali "tavalise inimese tavalisest argielust". Samal ajal tõstatas etnoloog Ene Kõresaar küsimuse "nõukogude aja kadumisest" 1990. aastatel kirjutatud elulugudes, pidades siin silmas just küpset nõukogude aega (Kõresaar 2001).
Eesti etnoloogias on rakendatud "küpse sotsialismi argielu" mõistet seoses ETF grandiprojektiga "Argielu strateegiad ja praktikad Nõukogude Eestis" läbiviidud uurimustes (2002-2005). Projekt keskendus biograafilist meetodit rakendades nõukogude argielule, et uurida seda igapäevase toimetuleku ja argirutiini aspektist. Püstitati ka küsimus, kuidas uuritavad inimesed tõlgendavad oma kogemust vaadeldavast perioodist järelnõukogude argipäevas Sealjuures keskenduti just nn tavalise inimese uurimisele, hõlmates sellega nõukogude-aegse "teenistujate ja tööliste" laia kihti. Eelnevad sotsialismi uuringud Eestis olid uurinud eelkõige eliidi kohanemise ja kommunismi "kodustamise" strateegiaid (vt Aarelaid 1998, II osa – Kuulatud mõtted. Sovetid või eurooplased). Projektiga "Argielu strateegiad ja praktikad Nõukogude Eestis" töötanud uurijad keskendusid kohandumise, strateegiate kasutamise ning nende strateegiate habitualiseerimise analüüsimisele. Selle raames vaadeldi lähemalt küpse sotsialismi ajale iseloomulikke strateegiaid, mõtestades siinjuures sotsiaalsete suhete tähendust ametnike tööelus (Jõesalu 2004, 2006), defitsiidimajandust, tarbimisstrateegiad ja sotsiaalseid võrgustike laiemalt (Ruusmann 2006, 2007) ning küpse sotsialismi mäletamist elulugudes (Kõresaar 2005: 4 ptk). Nõukogude argielu uurimiseks koostati küsimuseleht nõukogude tööelu kohta (küsimusleht nr 211, koostaja Kirsti Jõesalu https://www.erm.ee/et/content/kirjasaatjate-võrk-ja-küsimuslehed). Saadetud vastustes, tööbiograafiates, oli tulenevalt vastajate ealisest struktuurist keskmes just küpse nõukogude aja kogemus. ERMi korrespondentidelt oodati vastuseid ka toidukultuuri ja noortekultuuride kohta (vt küsitluslehed nr 214 ja 216: https://www.erm.ee/et/content/kirjasaatjate-võrk-ja-küsimuslehed. Vastuseid kasutades koostasid ERM-i teadurid-kuraatorid kaks suuremat "küpse nõukogude argielu" aspekte käsitlenud näitust - ""Ise sõime, ise jõime...". Toidukultuur Nõukogude Eestis" ja "Nõukogulik lähetus ellu – noorte suvepäevad Eesti ENSV-s". Perioodi argielu iseloomustamiseks võttis Kirsti Jõesalu kasutusele nišitegevuse mõiste, mõistega iseloomustati huvigruppide ja vabaajategevuste asetumist privaatse ja avaliku ala vahealale, sotsiaalsele ehk mitteformaalse avalikkuse alale (Jõesalu 2006). Analüüsides ametnike, kes moodustasid nõukogude ühiskonna partei- ja riigivõimu topeltbürokraatiast tulenevalt ühiskonnas märkimisväärse osa, tööbiograafiaid, võib öelda, et 1960.-1980. aastatel anti avalikke struktuure puudutavatele tegevustele ja ametlikele suhetele sageli isiklik mõõde. Kuid teisalt ei toimunud ka täielikku tagasitõmbumist privaatsesse sfääri ja suhtlemist vaid primaarse grupiga seotud võrgustikega. Suur osakaal oli nn kolmanda, vahepealse valdkonda tegevustel. Eesti 20. sajandi lõpust pärinevas eluloolises materjalis võib argielu kirjeldustasandi muutumist märgata, kui jutustatakse 1950. aastate teisest poolest ja sellest hilisemast perioodist. Tinglikult on siin piiriks 1956. aasta, mil hakkasid tagasi saabuma represseeritud (küüditatud kui ka poliitiliste süüdistustega vangistatud, vt ka Kõresaar 2005: 4. ptk, Millal lõppeb pikk katkestus?) 1990. aastate omaeluloolistes jutustustes (eluloovõistlus "Minu ja minu pere elu ENSV-s ja Eesti Vabariigis", EKLA f350) kujutavad 1960.-1980. aastate kirjeldused endast referentspunkti, millest lähtuvalt esitatakse ka jutustaja kogemusi 1990. aastatel. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses tehtud välitööde tulemused viitasid, et informandid tõlgendasid oma argielu küpse sotsialismi ajal läbi kaasaja kogemuse. Väljendub see eelkõige küpse sotsialismiaja turvalisuse ja solidaarsuse kirjeldamises 1990. aastate kiirete majandusmuutuste taustal (Jõesalu 2005). Kui omaeluloolistes jutustustes on küps nõukogude argielu muutunud järjest enam tähenduslikumaks, siis avalikku kultuurimällu pöördus küpse sotsialismi argielu tagasi palju aeglasemalt. Küpse sotsialismi perioodi tähendusega tegelevad Eestis hetkel etnoloogid, kes on seotud projektiga "Mälukohad ja mäletamiskultuurid 21. sajandil". Küpse sotsialismi aja tõlgendusi kultuurimälus on Kristi Grünberg analüüsinud teatrietenduse näitel (Grünberg 2008) ning jätkab küpse sotsialismi tõlgendamist kunagiste kolhoosiesimeeste eluloolise intervjueerimisega. Kirsti Jõesalu vaatab koos Ene Kõresaarega küpse nõukogude aja tähenduste muutust nii avalikus diskursuses kui eluloolises materjalis. Küpset sotsialismi on Kesk-Euroopa etnoloogid uurinud spetsiifilisematest üksikküsimustest lähtuvalt, nt on analüüsitud dissidentide argielu (Spiritiova , ilmumas) ja ka väärtuste muutuseid alates 1960. aastatest (Podoba 2006). Kuna ühiskonnas pole küpse sotsialismi argielu tõlgendamine kahanenud, pigem vastupidi, siis võib oodata ka uusi uurimusi kõnesolevast valdkonnast. |
|||||||||||
| kirjandus: |
|||||||||||
| Aarelaid, Aili 1998. Kuulatud mõtted. Sovetid või eurooplased. – Aili Aarelaid. Ikka kultuurile mõeldes. [Artiklivalimik.] Tallinn: Virgela, lk 77-238.
Carcelon, Marc 1997. The Shadow of the Leviathan: Public and Private in Communist and Post-Communist Society. - Ed by Jeff Alan Weintraub, Krishan Kumar. Public and private in thought and practice: perspectives on a grand dichotomy. Chicago: The University of Chicago Press, pp 303-332. Cultural Studies. Theorizing Poltics, Politizing Theory 2002. Special Issue: Consumption, Shopping, Tourism and Informal Trade in the Socialist Countries of Eastern Europe. Ed by Tibor Dessewffy and Anna Wessely. Vol 16, No 1. Grünberg, Kristi 2008. Andrus Kivirähki/Taago Tubina lavastus "Helesinine vagun" (2003) - sissevaade vene multikate põlvkonna hinge? - Eesti Rahva aastaraamat 51, Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 13-46. Hann, Chris (ed) 2002. Postsocialism: Ideas, ideologies and practices in Eurasia. London, New York, Routledge. Ingi, Dagmar 2007. Vaba aja veetmise võimalustest tootmis-koondise Ookean laevadel 1970-1985. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 50. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 79-106. Jõesalu, Kirsti (2003). "What People Tell about Their Working Life in the ESSR, and How Do They Do It? Source-Centred Study of a Civil Servant’s Career Biography" – Pro Ethnologia 16. Studies on Socialist and Post-socialist Everyday Life. Tartu: ERM, pp 61-88. https://www.erm.ee/et/content/pro-ethnologia Jõesalu, Kirsti 2005. "The Right to Happiness": Echoes of Soviet Ideology in Biographical Narratives. Berliner Osteuropa Info 23, pp 91 - 99, http://www.oei.fu-berlin.de/media/publikationen/boi/boi_23/11_joesalu.pdf Jõesalu, Kirsti 2006. Privaatse ja avaliku põimumisest Nõukogude Eesti eluilmas: postsotsialistlike vaateid sotsiaalsetele suhetele nõukogude argielus. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 49. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 91-124. Jõesalu, Kirsti (2008). Erfahrungen und Präsentationen - das sowjetische Alltagsleben in der estnischen Erinnerungskultur. - Hg von Julia Obertreis, Anke Stephan. Oral History und (post)sozialistische Gesellschaften (xx - xx). Essen: Klartext-Verlag. [Ilmumas.] Kharkhordin, Oleg 1999. The Collective and The Individual in Russia: A Study of Practices. Berkeley: University of California Press. Kideckel, David (ed) 1995. East European Communities: The Struggle for Balance in Turbulent Times. Boulder, Colo: Westview. Kõresaar, Ene 2001. A Time ignored? About the role of the Soviet Period in Biographies of Older Estonians. – Ethnologia Fennica. Finnish Studies in Ethnology, No 29, pp 45-55. Kõresaar, Ene 2005. Elu ideoloogid. Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eestlaste elulugudes. Eesti Rahva Muuseumi Sari 6. Tartu: Eesti Rahva Muuseum. Niedermüller, Peter 1996. Interkulturelle Kommunikation im Post-Sozialismus. – Hg von Klaus Roth, Mit der Differenz leben. Europäische Ethnologie und Interkulturelle Kommunikation. Münchener Beiträge zur Interkulturellen Kommunikation, Bd 1. Münster, München: Waxmann, S 143-151. Podova, Juraj 2006. Aus der Perspektive Norbert Elias`: Stabilität und Veränderungen der Wertesysteme in der Epoche des späten Sozialismus. – Österreichische Zeitschrift für Volkskunde, Bd LX/109, S 121-143. Runnel, Pille & Ene Kõresaar (eds) 2003. Pro Ethnologia 16. Special Issue: Studies on Socialist and Post-Socialist Everyday Life. Tartu: Estonian National Museum. Ruusmann, Reet 2006. Defitsiit kui osa nõukogudeaegsest argielust Eesti NSV-s. - Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 49. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 125-156. Ruusmann, Reet 2007. Goods in Short Supply as a Basis for Social Networks: the Case of Employees in Commerce in Soviet Estonia. - Hg von Klaus Roth, Soziale Netzwerke und soziales Vertrauen in den Transformationsländer. Berlin: LIT Verlag, S 249-276. Roth, Klaus, Frank-Dieter Grimm (Hg) 1997. Das Dorf in Südosteuropa zwischen Tradition und Umbruch. München: SOG (= Südosteuropa aktuell 25). Roth, Klaus (Hg) 2004. Arbeit im Sozialismus - Arbeit im Postsozialismus. Erkundungen zum Arbeitsleben im östlichen Europa. Berlin, Münster: LIT. Freiburger Sozialanthropologische Studien, 1. Roth, Klaus (Hg) 2005. Sozialismus: Realitäten und Illusionen. Ethnologische Aspekte der sozialistischen Alltagskultur. Wien: Institut für Europäische Ethnologie. Roth, Klaus (Hg) 2006. Arbeitswelt - Lebenswelt. Facetten einer spannungsreichen Beziehung im östlichen Europa. Münster: LIT. (= Freiburger Sozialanthropologische Studien 4). Spiritova, Marketa 2009. Alltag "am Rande des Dissens": Strategien der Alltagsbewältigung tschechischer Intellektueller zur Zeit der "Normalisierung" (1968-1989). Böhlau, Köln-Wien-Weinar. [Ilmumas.] Zdravomyslova, Elena & Voronkov, Viktor 2002. The Informal Public in Soviet Society: Double Morality at Work. Social Research, Vol 69, No 1 (Spring), pp 50-69. Yurchak, Alexei 2005. Everything Was Forever, Until It Was No More: The Last Soviet Generation. Princeton University Press. |
|||||||||||
| laiendus: |
|||||||||||
| 1 osa 2 osa Jõesalu, Kirsti 2008. Küpse sotsialismi argielu. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee |
|||||||||||
| illustratsioon: ERM, küsimuslehtede nimekiri |
|||||||||||
| seotud mõisted: | |||||||||||
| 1. elulugu |
|||||||||||
| seotud illustratsioonid: | |||||||||||
| 1. biograafiline meetod: terminid (Denzin, 1989) (fail) 2. elulood Eesti Kirjandusmuuseumis (EKLA f 350) (viide) 3. elulood Eestis (Rutt Hinrikus) (viide) |
|||||||||||
| illustratsiooni tüüp: viide | |||||||||||
| http://www.erm.ee/et/content/kirjasaatjate-võrk-ja-küsimuslehed | |||||||||||
| illustratsiooni lisainfo: | |||||||||||
| Eesti Rahva Muuseumi temaatilised küsimuslehed 1923. aastast alates, mille alusel on kujunenud korrespondentide vastuste arhiiv ja etnograafiline arhiiv.
Eluloo-uurimise seisukohalt on olulised 185; 194; 200-203; 205; 206-208; 210-216; 218; 219 ja 221, mis on pärit alates 1990. aastatest. |
|||||||||||
 sisene |
