Elulugude ja pärimusliku ajaloo uurimustes kasutatakse diskreetsuse mõistet aja kujutamise kirjeldamiseks: aega ei kujutata ühtlase ajavooluna, vaid valikuliste katkestustena.
Juri Lotmani järgi võimaldab diskreetsus "teha teabeedastuses vaheaegu", ehk teisisõnu: see märgib võimet "väljastada informatsiooni annustena". Diskreetsus teabeedastuses tekib reeglina seal, kus kirjeldatavas tegelikkuses / tõsielus toimub aktiivsete arengute ja väheste muutustega perioodi vahetumine. Seega mõjub diskreetsus aja kujutamisel katkestusena. (Vt lähemalt Lotman 1999: 22-25.)
Näiteks kirjeldab Irina Razumova (viidates Sergei Nekljudovile) tõsielu-aja ja tõsielust jutustamise aja omavahelist seost järgmiselt: "Sujuv eluvool "tekstieelsel tasandil" muutub individuaalses ja eriti ühiskondlikus mälus diskreetseks: selles eristuvad kesksed ja esileküündivad momendid, mille tähendusi hinnatakse tagasivaatavalt ning äärealale jäävad "taustaelemendid" (Nekljudov 1995: 78), mistõttu sündmused asetsevad peremälu ajateljel ebaühtlaselt" (Razumova 2001: 255).
Eluloo või tõsielule tuginevate juttude ajatelg üldiselt võib ühest vaatepunktist (teemast, ideoloogiast) lähtuvalt pakkuda katkestusi, samas teisest vaatepunktist võidakse sama ajaperioodi esitada ka kui järjekestvust (nt poliitilised perioodid kui katkestus vs biograafiline järjepidevus ja vastupidi).
Näiteks ühe eluloo jutustaja liigendab oma lugu looduse tsüklite järgi (nelja aastaaja vahetumine), põimides sellesse emotsioonimälu ("tuul näpistab põski"; "imevaiksed kastesed suvehommikud väikeste lindude sädinaga"; "pikad ja sünged hilissügisesed õhtud"), rahvakalendri tähtpäevi (jaanipäev toob kaasa surnuaiapühad; pärtlipäev tähendab vana kalendri järgi esimest sügispäeva, mil kaovad ussid, kärbsed, pääsukesed ja konnad ning siis võib hakata pähkelid, seeni ja õunu korjama ning ei peeta enam hommikust söömavahet) argielu tsüklilisuse (vastaval aastaajal tehtavad tööd) ja ajaloosündmused (Nõukogude baaside ehitamine; uue konstitutsiooni kehtima hakkamine): "Külm talv. Ööd on juba külmad, olgugi, et taevas on laetud pilvedega. Põhjast puhub tuul ja näpistab põski. [---] Papa teeb karjametsas hagu, mamma soeb linu. [---] Ühel päeval hakkavad tiirutama vene lennukid, mis saabuvad siia baasi. [---] Töörohke kevad. [---] Pöördeline suvi. [Eesti liitmine Nõukogude Liidu koosseisu]. Murelik sügis. [Isaga juhtub töö juures õnnetus.] Pikad ja sünged sügisõhtud. Istume kõik toas [---] Vahel käib meil Kopelma ema, siis kuuleb igasuguseid lugusid kuradist, kodukäijatest ja nõidadest, mis kananaha ihule ajab.[---] Sõja algus. (Eesti Kirjandusmuuseum: EKLA f. 350 [Eesti elulood], 430.)
Kui kirjeldatakse ühe ja sama perioodi tsüklilisi protsesse koos (siin näites aastaaegade ja vastavate emotsioonide ning tegevuste vaheldumine, rahvakalendritähtpäevadest, isiklikust elust ja ajaloosündmustest kujunevad ajarütmid), siis ilmneb, et nende tsüklite arengusuunad (aktiivsuse ning madalseisu vahetumise rütmid) ei pruugi kattuda. (Vrd Lotman 1999: 23.) Diskreetsus Lotmani järgi tulebki esile sellest, et immanentselt tajutakse küll katkematuid arenguprotsesse, ent nende arenguprotsesside aktiivsuste ja madalseisude ebasünkroonsus mõjub üksikute protsessis osalevate nähtuste katkestusena ("erisuunaliste aktiivsuste diskreetse vaheldumisena").
Lotman, Juri 1999. Semiosfäärist. Tallinn: Vagabund.
Razumova, Irina 2001. Sugulaseks olemise piiril: perejutustused sugulaste eraldumisest ja ühinemisest. - Pärimuslik ajalugu. Koost Tiiu Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 253-263.
Märksõnaartiklile soovitatav viitamine:
Jaago, Tiiu 2007. Diskreetsus. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee