e-sõnastik
Argikultuuri uurimise terminoloogia |
 mõiste: identiteet |
|||||||||||
| seotud illustratsioonid |
|||||||||||
| seotud mõisted |
|||||||||||
| sünonüümid |
|||||||||||
| võõrkeelsed vasted |
|||||||||||
| definitsioon |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus |
|||||||||||
| kasutus |
|||||||||||
| kirjandus |
|||||||||||
| laiendus |
|||||||||||
seotud illustratsioonid:  |
|||||||||||
| # seotud illustratsioonid puuduvad | |||||||||||
| seotud mõisted: |
|||||||||||
| # seotud mõisted puuduvad | |||||||||||
| sünonüümid: |
|||||||||||
| identsus=samasus | |||||||||||
| võõrkeelsed vasted: |
|||||||||||
| saksa: Identität inglise: identity soome: identiteetti |
|||||||||||
| definitsioon: |
|||||||||||
| Identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes.
Mõistel on täheldatav kaks kasutusvälja, millest üks keskendub üksikindiviidile, teine aga suurema inimrühma kollektiivsele teadmisele endast. Individuaalse identiteedi all mõeldakse unikaalseid ja isikupäraseid omadusi, mis eristavad üht isikut teisest. Kollektiivse/rühma identiteedi puhul peetakse silmas samasuse ilmingut, kus üksikisikud seostavad end või on teiste poolt seostatud mingi rühma või kategooriaga teatava ühise omaduse põhjal, nagu seda on nt etniline identiteet. Seega käibib mõiste nii üksikisikute kui rühmade, liigituste, alajaotuste ja institutsioonide kohta - identiteet on nt perekonnal, kogukonnal, klassil ja rahval. Identiteet on kujunev/emergentne omadus, mida vormitakse antud kategooriasse kuulumise kaudu. Jagades teatavaid ühiseid hinnangulisi ja emotsionaalseid karakteristikuid luuakse enesekontseptsioon ning teadmine enda kuulumisest rühma, millega seoses võetakse omaks selle normeerivad seisukohad ning sotsiaalse käitumise mudelid. |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust: |
|||||||||||
| Folkloristikas ja etnoloogias on esiplaanil kollektiivse identiteedi sfäär, kuid toetutakse ka isikuidentiteedi käsitlusele.
Mõiste tõi laiema avalikkuse ette psühhoanalüütik Erik H. Erikson (1959), kelle jaoks enese samasuse tunnetus peitus sügaval alateadvuses. Kuid inimese enesetunnetuse kognitiivsed mudelid ja isikutüübi paradigmad sõltuvad antud ajastust ja kogemuste ulatusest. Antropoloogilises uurimises käsitatakse identiteeti siiski rohkem sotsioloogilisel tasandil, kus rõhutatakse isiku sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda ning sotsialiseerimise ja kultuuri omandamise mehhanisme. Identiteediuuringutes vaadeldakse, kuidas ja mille kaudu isik või rühm konstrueerib, argumenteerib või kaitseb oma enesekontseptsiooni. Teoreetilised lähtekohad on interdistsiplinaarsed, tulenedes psühholoogiast, sotsioloogiast, antropoloogiast, ajaloo- ja kultuuriuuringutest. Analüüsitud on identiteedi erinevaid tasandeid: rahvuslik, kultuuriline, poliitiline (Roger Abrahams, Regina Bendix, Pertti Anttonen, Ernest Gellner, Benedict Anderson, Jonathan Friedman), sugupool, klassikuuluvus (Margaret Mills, Sherry Ortner, Alan Dundes), pere- või põlvkondlikud suhted, ühiskondlikud suhted, psühhodünaamika. Rahvusliku identiteedi käsitlemisel on folkloristikas ja etnoloogias liigutud iseenesestmõistetavast positiivsusest (kus pärimuses nähakse eelkõige identiteedi kandjat ja säilitajat) probleemsema lähenemiseni, nähes siin ka piiride kehtestamist ja võimendamist. Luuakse teatavaid (etnilisi) stereotüüpe, sealhulgas ka negatiivseid; rühmasisest identiteeti pärimuslikult tugevdades fikseeritakse samas piire enda ja teiste vahel (Anttonen, Dundes). Niisugune vaatenurk tuleneb ajaloolisest kogemusest, mil pärimuskultuuri on kasutatud totalitaarrezhiimi teenistuses, natsionalismi või shovinismi õhutamiseks (Bendix, Kirshenblatt-Gimblett). Identiteedi uurimises on olulisel kohal poliitiline mõõde. Kultuuriuuringutes on olulise tähendusega ka identiteedi poliitika, s.t selle konstruktsiooni ühsikondlik determineeritus, kehtivate normidega sobitumine või nende lammutamine, uute identiteetide konstrueerimise võimalused. Identiteet on pidevas loomises ega saa kunagi valmis (Stuart Hall), samas luuakse seda teatud normatiivse kuvandi ehk representatsiooni sees (Ortner, Renato Rosaldo). Refleksiivne kultuurikriitika vaatleb identiteedi konstrueerimise mehhanisme mitmel tasandil. Kultuuriidentiteet luuakse ajaloo ja kultuuri lõikepunktis, määravaks teguriks on konkreetne koht ja aeg. Seda kujundatakse dialoogiliselt ja sotsiaalselt, vastastikustes suhetes või vastuoludes. |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus: |
|||||||||||
| Mõistel on oluline koht ning teatavate spetsiifiliste nüanssidega kasutusväli psühholoogias, sotsioloogias, antropoloogias, ajaloo- ja kultuuriuuringutes, kirjandusteaduses, inimgeograafias, jne.
Mõiste kasutuses ja analüüsis on Eriksonile lisaks olulisteks teoreetikuteks ajaloolises lõikes Georg Simmel, Èmile Durkheim, George Herbert Mead, Margaret Mead, Ruth Benedict; ning mina- või subjektsuse konstruktsiooniga tegelenud Erving Goffman, Sigmund Freudi psühhoanalüüsi edasi arendanud Jacques Lacan (subjekti "voolavus", seda luuakse keeles ja keele abil). Kirjandusteaduses on käsitletud "minade" paljususega analoogselt identiteetide paljusust, lähtuvalt Mihhail Bahtini dialoogilisuse kontseptsioonist. Filosoofias on eriti poliitilise identiteedi käsitlemisel järgitud Louis Althusser seisukohta identiteedist kui ideoloogilisest konstruktsioonist. Sotsiaalse aspekti rakendamises on identiteedi analüüsis sageli aluseks Michel Foucault diskursiivsete praktikate roll indiviidi positsioneerimiseks ühiskonnas. Isikuidentiteedi käsitlus on esiplaanil rohkem psühholoogilises uurimuses, filosoofias, kirjandusteaduses ja kaasaja kultuuriuuringutes; antropoloogilises ja sotsioloogilises käsitluses on keskmes pigem kollektiivne identiteet. |
|||||||||||
| kasutus: |
|||||||||||
| Rahvateadustes tegelevad identiteedi mõistega süvendatult antropoloogilise suunitlusega uurijad, kelle huvikeskmes on pärimuse kandja, pärimusliku ainese esituskontekst ja tekkiv suhtlussituatsioon. Uuritavaks võib olla nii pärimusrühm kui ka indiviid või indiviidi ja kollektiivi suhe.
Kui varem keskendus folkloristika ja etnoloogia ühistele (jagatud) ja päritud uskumustele ning kombestikule (trad praktikad), siis nüüd on huviorbiiti tõusnud narratiivid, mida rühm või selle liikmed iseenda kohta esitavad - kuidas antud lugusid luuakse ning kasutatakse (Abrahams). Eesti folkloristikas on identiteedi mõiste olnud laialdaselt kasutusel, eelkõige kui arutluse objektiks on rühma kultuuriline enesemääratlus (eestlased, võrokesed, setod, Siberi eestlased, eestirootslased, vanausulised, komid, jne). Need ohtrad käsitlused on teoreetilise mõtte osas peamiselt refereerivad ja kultuurisituatsiooni kirjeldavad. Kõige mõjusamad on arvatavasti olnud Oskar Looritsa ja Uku Masingu kirjutised etnilise enesemääratluse ja psühholoogia teemal, kuigi nende teostes ei käibi veel sõna "identiteet". Siiski, nõukogude perioodil seesugust lähenemisnurka peaaegu ei viljeldud, teema kerkis jõuliselt aga esile 1980. aastate teises pooles. Folkloori sotsiaalset tähendusvälja enesemääratluse kontekstis on eelkõige sotsioloogilisele ja sotsiaalpsühholoogilisele teoreetilisele mõttele tuginedes uurinud Ingrid Rüütel. |
|||||||||||
| kirjandus: |
|||||||||||
| Abrahams, Roger 2003. Identity. - Eight Words for the Study of Expressive Culture. Ed by Burt Feintuch. University of Illinois Press: Urbana & Chicago, pp 198-222.
Anderson, Benedict 1991. Imagined Communities. Revised edition. London: Verso. Anttonen, Pertti J. 1996. Introduction: Tradition and Political Identity. - Making Europe in Nordic Contexts. Ed by Pertti J. Anttonen. Turku: Nordic Institute of Folklore, pp 7-40. Bendix, Regina 1997. In Search of Authenticity: The Formation of Folklore Studies. Madison: University of Wisconsin Press. Briggs, Charles & Amy Shuman (ed-s) 1997. Theorizing Folklore: Toward New Perspectives on the Politics of Culture. University of Kentucky Press. Coles, Robert 2001. The Erik Erikson Reader. W. W. Norton & Company. Dundes, Alan 2002. "Kes on rahvas?" Valik esseid folkloristikast. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Friedman, Jonathan 1994. Cultural Identity and Global Process. London: Sage. Gellner, Ernest 1997. Nationalism. London: Weidenfeld and Nicolson. Giddens, Anthony 1991. Modernity and Self-Identity: Self and Society in the Late Modern Age. Cambridge: Polity. Hall, Stuart 1996. The Question of Cultural Identity. - Modernity: An Introduction to Modern Societies. Ed by Stuart Hall & David Held & Don Hubert & Kenneth W. Thompson. Blackwell Publishing, pp 596-632. Loorits, Oskar 1951. Eestluse elujõud. Stockholm: Kirjastus Tõrvik. Loorits, Oskar 2000. Meie, eestlased. Tartu: Ilmamaa. Ortner, Sherry 1996. Making Gender: The Politics and Erotics of Culture. Beacon Press. Rosaldo, Renato 1997. Cultural Citizenship, Inequality, Multiculturalism. - Latino Cultural Citizenship: Claiming Identity, Space, and Rights. Ed by William Flores & Rina Benmayor. Boston: Beacon Press, pp 27-38. Rosaldo, Renato & William Flores 1997. Identity, Conflict, and Evolving Latino Communities: Cultural Citizenship in San José, California. - Latino Cultural Citizenship: Claiming Identity, Space, and Rights. Ed by William Flores & Rina Benmayor. Boston: Beacon Press, pp 57-96. |
|||||||||||
| laiendus: |
|||||||||||
| 1 osa Kuutma, Kristin 2005-2006. Identiteet. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee |
|||||||||||
 sisene |
