e-sõnastik
Argikultuuri uurimise terminoloogia |
 mõiste: situatsioonianalüüs |
|||||||||||
| seotud illustratsioonid |
|||||||||||
| seotud mõisted |
|||||||||||
| sünonüümid |
|||||||||||
| võõrkeelsed vasted |
|||||||||||
| definitsioon |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus |
|||||||||||
| kasutus |
|||||||||||
| kirjandus |
|||||||||||
| laiendus |
|||||||||||
seotud illustratsioonid:  |
|||||||||||
| # seotud illustratsioonid puuduvad | |||||||||||
| seotud mõisted: |
|||||||||||
| 1. biograafiline intervjuu 2. pärimuslik ajalugu 3. pärimusliku ajaloo uurimine |
|||||||||||
| sünonüümid: |
|||||||||||
| - | |||||||||||
| võõrkeelsed vasted: |
|||||||||||
| # tõlked puuduvad | |||||||||||
| definitsioon: |
|||||||||||
| Strukturalismile tuginev tekstianalüüsi-meetod folkloristikas, mille 1970. aastatel töötas välja Aino Laagus eesti metshaldja uurimustes.
Situatsioonianalüüs jaotab teksti struktuurseteks osadeks vastavalt järgnevale skeemile: 1) tegevussituatsioon: jutustatav tegevus, tegevusaeg, -koht (ruum), kogeja, haldjas, atribuudid (nt haldja kuju tunnused, olukorras kaasa mängivad esemed jms), tekstiväline komponent (nt tekstis sõnastamata käitumisreeglid, mida pärimusrühm tundis ja mille vastu eksimine kutsus pärimuse kohaselt esile teatavad tagajärjed) 2) teatamissituatsioon: teatamisaeg, ja -koht, teataja suhtumine juhtumisse, tegevussituatsiooni teadmine ja edasiandmine, kõnelemise eesmärk. Põhimõtteliselt võib teatamissituatsioonis eristada kahte tasandit: esmalt kogemuse jutustamine pärimusrühmas (see on protsess, kus individuaalselt kogetud fakt seotakse sotsiaalse kogemusega) ja teiseks juba järgnevad jutustamised, sh jutustamine rahvaluulekogujale. Viimast nimetab Aino Laagus teatamissituatsiooni piirijuhuks, kuid just nii sündinud tekste Aino Laagus praktikas analüüsibki. Analüüs rajaneb arusaamal, et uskumus ja vastavad teadmised on pärimuses üldiselt olemas. Jutustamisel ilmnevad pärimusliku teadmise ja reaalsete sündmuste tõlgendamise valitud tahud. |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust: |
|||||||||||
| Situatsioonianalüüs seostub jutustamisega tõsielukogemusest, kusjuures rõhk analüüsis asetub nii tekstis sisalduvatele elementidele kui ka jutustamise osale just nende elementide valikus. See, Aino Laaguse kirjeldatud meetod võiks pakkuda võimalusi tõsielust jutustamise analüüsiks üldisemalt.
Situatsioonianalüüsile kui uurimisviisile pakuvad paralleele nt Skandinaavia biograafiliste jutustuste uurimused, milles rõhutatakse, et "sündmused narratiivis ja jutustamine [ise] kui sündmus, ei ole üks ja seesama" (Marander-Eklund 2006: 142; vrd Palmenfelt 2006). Neis töödes lähtutakse Katharine Galloway Youngi uurimusest Talewords and Storyrealms. The phenomenology of narrative (ilm 1987), kus autor pakub analüütilise mudeli jutu (tekstis sõnastatu), loo (jutu aluseks olevad sündmused, jututraditsioon) ja vestluse (loo jutustamisolukord) omavaheliste seoste kirjeldamiseks. Kirjeldatud lähenemisviisid võimaldavad elukogemus-lugusid analüüsida, pöörates enam tähelepanu mingile kindlale tasandile tekstis, samal ajal nende tasandite omavahelist seotus silmas pidades. Nii võib uurija keskenduda jutustatavate sündmuste valikule (millest räägitakse, millest vaikitakse) ja valikute põhjendusele (nt Palmenfelt 2006) või jutu tegelasrollidele, mida jutustaja kontrollib ja kujundab (Marander-Eklund 2006). Viimane lähenemisviis assotsieerub omakorda vene strukturaal-semiootiliste tõsielu-jutustuste uuringutega, kus kasutatakse mõistet "eludramaturgia": tõsielujutu tegelased ja sündmused on omavahel seotud, sest tegelased peavad saama täita jutustuses teatud rolle (Nekljudov 1998, vrd Lotman 1991: 366-385). |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus: |
|||||||||||
| - | |||||||||||
| kasutus: |
|||||||||||
| Situatsioonianalüüsi rakendas Aino Laagus usundiliste muistendite ja teadete analüüsiks, kui huvikeskmes ei olnud mitte niivõrd usundiline kujutelm, tegelane vms andmestik, vaid tekstides esitatav andmestik tervikuna, sh teksti ülesehitus, stiil jms. Tegemist on tõsielujutustustega, mis tekstidena on vormilt küllalt muutlikud, kuna "üks ja seesama uskumus võib tekstis avalduda mitmeti".
Aino Laaguse analüüsitud metshaldja muistendid kui "uskumuslikud jutustused [on] üles ehitatud argisündmustele, mis toimuvad reaalses geograafilises ruumis. Nende aluseks on otseses või kaudses tähenduses reaalne käitumine ja kogemus. Teates edasiantava sündmuse tõepärasus on väljaspool kahtlust. Jutustamise eesmärgiks on informeerida teisi kollektiivi liikmeid oma kogemustest, võrrelda oma kogemust teiste kogemustega." (Laagus 1973: 405.) Situatsioonianalüüs rakendub tekstidele: 1) mis seostuvad tõsielukogemusega 2) mille eesmärk on jagada oma kogemusi ja neid võrrelda pärimusrühma liikmete kogemusega (ühise teadmuse loomine, oma kogemuste suhestamine üldiste teadmistega) 3) mille jutustamine kinnistab teatud arusaamasid ja kujundab kohalikku pärimustraditsiooni. Aino Laaguse eesmärk on kirjeldada erinevaid tõsielukogemusi sisaldavaid usundilisi tekste ühtsetelt alustelt (nt kuidas leida ühine nimetaja tegevustele, tegevuskohtadele, tegevusajale – igas jutustatud tekstis on need tõsielusündmuse kordumatusest tulenevalt erinevad). Metshaldjatekstide ühtseks tunnuseks (teate sisuks) on Aino Laaguse järgi situatsioon: "Muutuvad küll elemendid, mis kuuluvad situatsiooni, kuid situatsioon ise jääb enamvähem muutumatuks: inimene astub kontakti üleloomuliku olevusega, haldjaga. Teated metshaldjate kohta kujutavad endast märke, mis modelleerivad tegelikke või mõeldavaid situatsioone, kus inimene näeb, kuuleb, kogeb haldjat, tunnetab tema olemasolu" (Laagus 1973: 406). Situatsioonianalüüs lähtub seega arusaamast, et tekstid modelleerivad tõsielu-situatsioone. Uurija ülesanne on need situatsioonid tekstide analüüsi kaudu rekonstrueerida. Aino Laagus eristab metshaldjatekstides kahte situatsiooni: 1) tegevussituatsioon (tekstis jutustatav tegevus, kujutelmad, mida jutus edastatakse) 2) teatamissituatsioon (tegevussituatsiooni edasiandmine). Mõlemad situatsioonid jaotuvad omakorda komponentideks: 1) tegevussituatsiooni komponendid on: tegevus, aeg, koht (ruum), atribuudid, haldjas ja nn tekstiväline komponent (üldised asjakohased kujutelmad, arusaamad ja uskumused, mis otsesõnu tekstis ei kajastu) 2) teatamissituatsiooni komponendid on: teataja, tegevussituatsioon, kuulaja, kõnelemise eesmärk, teataja suhtumine kõneldavasse, teatamisaeg ja –koht. Teatamissituatsiooni kaudu kujundatakse "individuaalse elu fakt sotsiaalseks kogemuseks". Aino Laagus rõhutab, et situatsioonianalüüs on rangelt tekstianalüüsi meetod: "Ainult see, mis tekstis avaldamist on leidnud, võib olla uurimisobjektiks". Analüüs toimub nii, et kogu analüüsitav tekst jaotatakse tekstis kasutatud sõnastust järgides verbaalselt eelnimetatud komponentideks. See muudab analüüsitavad tekstid võrreldavaks, sest komponent kui üldkategooria ühendab tekstides esinevad sama kategooria variandid. Nt metshaldja-tekstide tegevuskohaks on tavaliselt mets, ent see võib avalduda erinevate metsaliikidena (kuusik, kadastik), osana metsast (tihnik, lagendik), üksikobjektina (puu, põõsas, känd). Tähtis on, et tekst jaotatakse kategooriate vahel täielikult (mitte valikuliselt) ja, et jaotustes kui kirjeldusüksustes säilib teate terviklikkus (seotus teksti kui tervikuga). Nii pakub situatsioonianalüüs ka kvantitatiivseid uurimisvõimalusi (nt millised on sageliesinevamad haldjaga kohtumisviisid, millise haldjaga, kus need kohtumised toimuvad vms komponendid). Teatamissituatsiooni analüüs lähendab seda uurimisviisi ka pärimuse kommunikatiivsete aspektide uurimisele: teksti sellel tasandil ilmnevad uskumuste sotsiaalsed aspektid ja nende tähendusmuutused. Aino Laagus rõhutab, et metshaldjauskumused seostuvad muidugi teatud maailmapildiga, kuid see maailmapilt ei ole ainult teoreetiline konstruktsioon, vaid kõneleb ühiskonnas kinnistunud käitumisnormidest, mida inimene pidi teadma, tundma ja arvestama (vrd nt Honko 1980; Arukask Sator 2000). Tekstide analüüs viis Aino Laaguse järelduseni, et haldjas seostub situatsiooniga tervikuna ja ei piirdu pelgalt teatud olendi kirjeldamisega. "Haldjas on terviklik situatsioon, mida inimene üle elab, kõik selle situatsiooni komponendid, millest oli juttu eelpool, ja nende omavahelised suhted" (Laagus 1973: 412). Analoogiliselt võib mõista ka pärimusajaloolisi tekste (vt märksõna "pärimuslik ajalugu"): küsimus ei seisne mitte üksnes üksikute olukordade (sündmuste, perioodide) kogemise vahendamises, vaid nende kogemuste seotuses minevikutõlgendusega üldiselt. |
|||||||||||
| kirjandus: |
|||||||||||
| Andrews, Molly 2008. Never the last word: Revisiting data. – Doing Narrative Research. Ed by Molly Andrews & Corinne Squire & Maria Tamboukou. Los Angeles & London & New Dehli & Singapore: SAGE, pp 86-101.
Arukask, Madis 2000. Eksimine vadja ja setu rahvakultuuris ning folkloorse etteantuse osa selles. – Sator 2. Artikleid usundi- ja kombeloost. Toim Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 96-112. Honko, Lauri 1980. Mitenluoda terminologia haltijaperinteen tutkimukselle? – Perinteentutkimuksen perusteita. Toim Outi Lehtipuro. Porvoo ja Helsinki ja Juva: Werner Söderström OY, s 77-129. Jaago, Tiiu 2007 [2001]. Perepärimus folkloristika vaateväljas. – Sator 6. Artikleid usundi- ja kombeloost. Toim Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, lk 230-251. Laagus, Aino 1973. Situatsioonianalüüsist folkloristikas. – Keel ja Kirjandus nr 7, lk 404-412. Lotman, Juri 1991. Kultuurisemiootika. Tekst – kirjandus – kultuur. Tallinn: Olion. Marander-Eklund, Lena 2006. The Actors in Young Women´s Childbirth Narratives. – Narrating, Doing, Experiencing. Nordic Folkloristic Perspectives. Ed by Anikki Kaivola-Bregenhøj & Barbo Klein & Ulf Palmenfelt. Studia Fennica: Folkloristica 16. Helsinki: Finnish Literature Society, pp140-157. Nekljudov, Sergei 1998 = Неклюдов, Сергей 1998. Исторический нарратив: между реальной действительностью и фольклорно-мифологической схемой. – Вогданов, Константин, Александр Панченко (ред.). Мифология и повседневность. Санкт-Петербург: Институт русской литературы (Пушкинский Дом) Российской Академии Наук, 288–292. Palmenfelt, Ulf 2006. The Dark Shadow of the Un-mentioned Event. Collapsing Talewords and Narrative Reparation. - Narrating, Doing, Experiencing. Nordic Folkloristic Perspectives. Ed by Anikki Kaivola-Bregenhøj & Barbo Klein & Ulf Palmenfelt. Studia Fennica: Folkloristica 16. Helsinki: Finnish Literature Society, pp 101-116. Portelli, Alessandro 1997. The Battle of Valle Giulia: Oral History and the Art of Dialogue. Madison: University of Wisconsin Press. Portelli, Alessandro 2000 [1991]. What makes oral history different. – The Oral History reader. Ed by Robert Perks & Alistair Thompson. London & New York: Routledge, pp 63-74. Tonkin, Elizabeth 1999 [1992]. Narrating our pasts: the social construction of oral history. Cambridge Studies in Oral and Literate Culture 22. Cambridge: Cambridge University Press. |
|||||||||||
| laiendus: |
|||||||||||
| 1 osa Situatsioonianalüüs, selle edasiarendused ja paralleelid tõsielukogemusi vahendavate juttude analüüsis on oluline jututõe mõistmise seisukohalt. Elukogemustele rajanevate juttude allikaloolistes aruteludes, eriti elulugude uurimises on esil küsimus sellest, mil määral saab jutustusi kasutada ajaloolise tõe väljaselgitamiseks (vt ülevaadet aruteludest nt Jaago 2007 [2001]). Et mõista kogemusjuttude tõde, selleks on vaja tekstis sünkroonselt analüüsida nii jutu-, loo- kui ka vestlusvälja nende omavahelistes seostes. Kogemusjuttude tõde ei seisne mitte tegelikkuse faktide objektiivses peegeldamises, vaid läbielatu mõtestamises. Tõsielu tõlgenduslikkust rõhutavad nii suulise ajaloo (vt nt Portelli 1997: x, 4; 2000: 67), Tonkin 1999: 93-94) kui ka elulugude uurijad (vt nt Andrews 2008: 86). Kui tõsielujutustusi ei analüüsita erinevaid tasandeid (lugu, tekst, vestlus) ja nende vahelisi seoseid arvestades, ei olegi võimalik mõista tõsielujutus peituvat tõde (fakte nende tõlgenduses). 2 osaAino Laagus, Situatsioonianalüüsist folkloristikas (taastrükk), lk 113-124. Tiiu Jaago, Lugu ja sündmus jutu-uurimises: situatsioonianalüüsist kontekstianalüüsini, lk 125-144 3 osaJaago, Tiiu 2008. Situatsioonianalüüs. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee |
|||||||||||
 sisene |
