|
mõiste: sünkretism |
|
|
seotud illustratsioonid |
seotud mõisted |
sünonüümid |
võõrkeelsed vasted |
definitsioon |
rahvusvaheline taust |
interdistsiplinaarsus |
kasutus |
kirjandus |
laiendus |
|
|
seotud illustratsioonid: |
# seotud illustratsioonid puuduvad |
|
seotud mõisted: |
# seotud mõisted puuduvad |
|
sünonüümid: |
- |
|
võõrkeelsed vasted: |
# tõlked puuduvad |
|
definitsioon: |
Sünkretism rahvaluuleteaduses märgib:
(1) kunstiliikide põimumist (näiteks: regilaul on nii luule, muusika kui ka esitus koos ja mitte ainult luule või ainult interpreteerimine või muusika; kalendrikombestikus on nii luulet, muusikat, tantsu kui ka teatrit);
(2) pärimustekstide funktsioonide põimumist (neis tekstides on koos nii usundilisus, poeetilisus kui ka tavaelu teate edasiandmine jms. Ei saa väita, et rituaal on ainult usundiline toimimine, ja ei saa ka öelda, et regilaulus või vanasõnas on peidus vaid poeesia (Tedre 1983);
(3) teksti loomise ja esitusega seotud rollide põimumist: teksti looja (autor) ja esitaja ei ole lõpuni eristatavad, sest tekst ei esine esitusest eraldi, iseseisvana.
Erinevate rahvaluuleliikide puhul ja erinevate aegade pärimuskultuuri puhul ilmneb sünkretism erinevalt. |
|
rahvusvaheline taust: |
- |
|
interdistsiplinaarsus: |
- |
|
kasutus: |
- |
|
kirjandus: |
Kõresaar, Ene 2005. Elu ideoloogiad. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
Tedre, Ülo 1983. Sünkretism rahvaluules. - Keel ja Kirjandus nr 7, lk 337-341. |
|
laiendus: |
1 osa
Eluloosünkretism (Kõresaar 2005: 13): eluloos avalduv nii individuaalse, ajaloolise ja sotsiaalse aja seotus kui ka mineviku, oleviku ja tuleviku seotus, mis kehtib nii kogemus-, meenutamis- kui ka interpretatsiooni tasandil.
2 osa
Koostaja: Tiiu Jaago (2005)
|
|
|
|
|