|
mõiste: etnograafia 2: kultuurikirjeldus |
|
|
seotud illustratsioonid |
seotud mõisted |
sünonüümid |
võõrkeelsed vasted |
definitsioon |
rahvusvaheline taust |
interdistsiplinaarsus |
kasutus |
kirjandus |
laiendus |
|
|
seotud illustratsioonid: |
# seotud illustratsioonid puuduvad |
|
seotud mõisted: |
1. argikultuur 2. etnograafia 1: rahvateadus 3. etnoloogia 4. rahvaluule 5. välitöö (folkloristikas)
|
|
sünonüümid: |
kultuurikirjeldus |
|
võõrkeelsed vasted: |
inglise: ethnography
|
|
definitsioon: |
Etnograafia (kreeka k: ethnos – rahvas, graphia – kirjutamine) tähendab oma algsel kujul rahvaste ja nende kombestiku kirjeldamist.
Käesolev märksõna käsitab etnograafiat kui teatud inimgrupi empiirilist ja kirjeldavat uurimist ning selle väljundit. Tegemist on nii teadusliku protsessi kui selle tulemusega. |
|
rahvusvaheline taust: |
Kaasaegses teadusterminoloogias tähistab ’etnograafia’ nii välitööprotsessi, mille käigus kirjeldatakse kultuuri(nähtust) kui ka selle protsessi tulemusel valminud kirjalikku uurimust. Etnograafia kui empiiriline, detailne ja kirjeldav uurimus sisaldab teatud sotsiaalse rühma pikaajalist lähivaatlust. Etnograaf (kultuurikirjeldaja) ei kirjelda pelgalt rühma liikmete käitumist, vaid püüab antud rühma kultuuri seesmiselt mõista. Eesmärgiks on kirjeldada ja mõtestada rühmas toimuva, käibivate normide ja väärtuste sotsiaalset tähendust. Etnograafia moodustab koos võrdluse ja kontekstualiseerimisega antropoloogilise uurimuse olemusliku osa. |
|
interdistsiplinaarsus: |
Termin on tänaseks muutunud äärmiselt laialt kasutatavaks. Etnograafilist meetodi ja kirjeldust praktiseeritakse inimgrupi empiirilises uurimises paljudes inimesega tegelevates teadusharudes (lisaks antropoloogiale folkloristika, kultuuriuuringud, etnomusikoloogia, sotsioloogia, ajalugu, arstiteadus, jne). |
|
kasutus: |
Eesti keelde on sõna ’etnograafia’ laiem, kultuurikirjelduslik tähendus jõudnud alles käesoleval sajandil, mõjutatuna eelkõige ingliskeelsest teaduskirjandusest (ethnography, ethnographic writing, ethnographic research) (vt Kuutma 2005, Västrik 2007, Oras 2008). Etnograafia on kultuuriantropoloogilise uurimistöö peamiseks väljenduseks, selle aluseks on välitööd, osalusvaatlus, intervjuud. |
|
kirjandus: |
Barnard, Alan & Spencer, Jonathan (eds) 2002. Encyclopedia of Social and Cultural Anthropology. London & New York: Routledge.
Edgar, Andrew & Sedgwick, Peter (eds) 2003. Cultural Theory: The Key Concepts. London & New York: Routledge.
Kuklick, Henrika (ed) 2008. A New History of Anthropology. Malden & Oxford & Carlton: Blackwell Publishing.
Kuutma, Kristin 2005. Pärimuskultuurist kultuurisümboliks. Saami etnograafia ja seto eepose loomislugu. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Marcus, George E. 1998. Ethnography Through Thick and Thin. Princeton, NJ: Princeton University Press.
Oras, Janika 2008. Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Västrik, Ergo-Hart 2007. Vadjalaste ja isurite usundi kirjeldamine keskajast 20. sajandi esimese pooleni: alliktekstid, representatsioonid ja tõlgendused. Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 9. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. URL: http://hdl.handle.net/10062/3458 |
|
laiendus: |
1 osa
Märksõnaartiklile soovitatav viitamine:
Kuutma, Kristin 2008. Etnograafia (2): kultuurikirjeldus. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee
|
|
|
|
|