e-sõnastik
Argikultuuri uurimise terminoloogia |
 mõiste: etnoloogia |
|||||||||||
| seotud illustratsioonid |
|||||||||||
| seotud mõisted |
|||||||||||
| sünonüümid |
|||||||||||
| võõrkeelsed vasted |
|||||||||||
| definitsioon |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus |
|||||||||||
| kasutus |
|||||||||||
| kirjandus |
|||||||||||
| laiendus |
|||||||||||
seotud illustratsioonid:  |
|||||||||||
| # seotud illustratsioonid puuduvad | |||||||||||
| seotud mõisted: |
|||||||||||
| 1. argikultuur 2. elulugu 3. etnograafia 1: rahvateadus 4. etnograafia 2: kultuurikirjeldus 5. rahvakultuur 6. rahvaluule |
|||||||||||
| sünonüümid: |
|||||||||||
| - | |||||||||||
| võõrkeelsed vasted: |
|||||||||||
| saksa: Volkskunde, Europäische Ethnologie inglise: Ethnology, European ethnology soome: etnologia |
|||||||||||
| definitsioon: |
|||||||||||
| Etnoloogia on kultuuri kõigis tema väljendustes uuriv teadus, mis püüab kultuuri/kultuurinähtusi mõista, kasutades mitmeid kvalitatiivseid ja võrdlevaid meetodeid.
Etnoloogia pöörab peatähelepanu sellele, kuidas indiviid või rühm mõtestab kultuuri, oma elu ja tegevust kultuuris. Etnoloogia keskendub tähendusele ja mõttele, püüab mõista, kuidas tähendus on kultuuris loodud või kuidas seda luuakse; kuidas kultuur funktsioneerib ja miks ta muutub. |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust: |
|||||||||||
| Mõiste "etnoloogia" ilmus suuremates Euroopa keeltes kasutusele 18. sajandi lõpus ning on ajaloolises käibes tihedalt põimunud mõistetega antropoloogia ja etnograafia, kuid konkreetsem tähendusväli on sõltunud eri maades valitsenud teadustraditsioonist. 20. sajandi teisest poolest on nende mõistete kasutust oluliselt suunanud ka rahvusvahelised mõjutused.
Tänapäevaks on erialaseid mõisteid muudetud pea kõikides maades, nii et laias laastus kattuvad etnoloogia uurimisvaldkonnad kultuuri- või sotsiaalantropoloogiaga. Üldiselt on ’etnoloogia’ kasutust seostatud Euroopa teadusruumiga, kus 19. sajandil ja hiljemgi mõisteti ’antropoloogia’ all enamasti vaid füüsilist antropoloogiat. Samas on "etnoloogia" kui termin suuresti sõltunud akadeemilisest traditsioonist või distsiplinaarsest ajaloost konkreetsel maal, seostudes sageli koloniaalse haardega. Nt saksakeelses teadusruumis on Ethnologie olnud nii võrdne terminiga Völkerkunde kui ka sellele vastandunud (kus esimene on tähistanud kirjaoskusega ja teine kirjaoskuseta rahvaid enne koloniaalset ekspansiooni). Antropoloogia seotus rassiteooriatega või etnoloogia seostamine natsionalistlike ilmingutega on põhjustanud poliitilise angažeerituse süüdistusi ja kammitsaid mõlemas suunas. Vastandumaks rassiuuringutele, sai Prantsusmaal 1920. aastatel ’tsivilisatsioonide’, st kultuuride uurimise tähistamisel valdavaks termin ethnologie, mis on selles tähenduses laialt käibel ka praegu. Briti traditsioonis viitas ethnology algselt inimkonna monogeneesi teooriale, samas kus antropoloogia tähistas polügeneetilist teooriat. Radcliffe-Brown aga eristas etnoloogia kui kultuuri ajaloo ja suhete uurimise sotsiaalantropoloogiast (ühiskonna uurimisest). |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus: |
|||||||||||
| Tänapäevast etnoloogiat iseloomustab teooriate ja lähenemisviiside interdistsiplinaarsus; kasutatakse sotsioloogia, folkloristika, semiootika jm distsipliinides rakendatud meetodeid (ja vastupidi). | |||||||||||
| kasutus: |
|||||||||||
| Eesti teadusruumis hakati mõistet "etnoloogia" laialdasemalt kasutama alates 1990. aastatest, kui seni kasutusel olnud mõiste "etnograafia" ei rahuldanud muutunud poliitilises ja vaimses olukorras enam uurijaid ning ei vastanud enam esilekerkinud uurimuste temaatikale. 1992. aastal loodi Tartu Ülikoolis eesti ajaloo õppetooli raames etnoloogia õppetool; 1994. aastal eralduti iseseisvaks õppetooliks. Ka Tallinnas tegutsevad uurimisasutused (Ajaloo Instituut ja Eesti Vabaõhumuuseum) ja teadlaskond võttis kasutusele etnoloogia mõiste. Peatähelepanu on pööratud Eestis toimuvatele ja toimunud kultuurimuutustele. TÜ-s uuritakse argikultuuri üldiselt, elulugudes vahendatud ajalookogemust, aga ka väiksemaid kogukondi (seto, võro, kihnu) kultuuripärandi ja traditsiooni kontseptsioonide valguses. Kujunenud teadustraditsioonist lähtuvalt uuritakse ka soome-ugri rahvaid, nende maailmapilti, identiteeti, tänapäevast sotsiaalmajanduslikku süsteemi nii etnoloogia/kultuuriantropoloogia kui visuaalse ja sotsiaalantropoloogia meetodeid kasutades. | |||||||||||
| kirjandus: |
|||||||||||
| Barnard, Alan & Spencer, Jonathan (eds) 2002. Encyclopedia of Social and Cultural Anthropology. London & New York: Routledge.
Kuklick, Henrika (ed) 2008. A New History of Anthropology. Malden & Oxford & Carlton: Blackwell Publishing. Kuklick, Henrika 2008. The British Tradition. – A New History of Anthropology. Ed by Henrika Kuklick. Malden & Oxford & Carlton: Blackwell Publishing, pp 52–78. Penny, Glenn H. 2008. Traditions in the German Language. – A New History of Anthropology. Ed by Henrika Kuklick. Malden & Oxford & Carlton: Blackwell Publishing, pp 79–95. Pärdi, Heiki 1998. Mõistetest etnograafia, etnoloogia ja rahvateadus ning eesti etnoloogiast. – Akadeemia nr 2, lk 252–266. Sibeud, Emmanuelle 2008. The Metamorphosis of Ethnology in France, 1839–1930. – A New History of Anthropology. Ed by Henrika Kuklick. Malden & Oxford & Carlton: Blackwell Publishing, pp. 96–110. Viires, Ants 1998. Veel kord etnograafiast ja etnoloogiast. – Akadeemia nr 6, lk 1332–1336. Vunder, Elle 1996. Ethnology at the University of Tartu in Historical Perspective. – How to make Ethnologists. Pro Ethnologia 4, pp 7–30. Vunder, Elle 1999. Muutuv eesti etnoloogia. – Ajalooline Ajakiri nr 1 (104), lk 31–42. |
|||||||||||
| laiendus: |
|||||||||||
| 1 osa Kuutma, Kristin & Nõmmela, Marleen 2008. Etnoloogia. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee |
|||||||||||
 sisene |
