|
mõiste: perepärimus |
|
|
seotud illustratsioonid |
seotud mõisted |
sünonüümid |
võõrkeelsed vasted |
definitsioon |
rahvusvaheline taust |
interdistsiplinaarsus |
kasutus |
kirjandus |
laiendus |
|
|
seotud illustratsioonid: |
1. biograafiline meetod: terminid (Denzin, 1989) (fail) 2. elulood Eesti Kirjandusmuuseumis (EKLA f 350) (viide) 3. elulood Eestis (Rutt Hinrikus) (viide) 4. ERM, küsimuslehtede nimekiri (viide)
|
|
seotud mõisted: |
1. elulugu 2. kodu 3. pärimuslik ajalugu 4. pärimusliku ajaloo uurimine 5. surmakultuur
|
|
sünonüümid: |
- |
|
võõrkeelsed vasted: |
saksa: Familienforschung inglise: family tradition, family lore soome: perhenperinne
|
|
definitsioon: |
Perepärimus on erinevaid rahvaluuleliike sisaldav kultuuriliselt kokkukuuluva väikerühma pärimus, mis hõlmab näiteks (1) perekeskseid tähtpäevade ja argieluga seotud traditsioone, (2) suguvõsaajalugusid, (3) lugusid pereliikmetest, (4) ühe v mõne pereliikme repertuaari (nt vanaema v vanaisa jutud vms).
Pere kui pärimusrühma piiritlemine on subjektiivne, sõltudes sellest, kuidas pereliikmed end ise määratlevad ja keda nad oma pere liikmeks peavad. Üldiselt kujunevad pere piirid juriidilisi, majanduslikke ja kultuurilisi aspekte arvestavalt. Pärimuse seisukohalt kujundab pere piire ennekõike pereliikmete kultuurilis-kommunikatiivne seotus. |
|
rahvusvaheline taust: |
Eesti lugejatele on naabermaade perepärimuse uurijatest tuttavad soome folkloristide Pauliina Latvala ja Pihla Vuorise ning vene folkloristi Irina Razumova tööd, kelle artikleid on ilmunud ajakirjas "Mäetagused" ja kogumikus "Pärimuslik ajalugu".
Pauliina Latvala on analüüsinud Soome perepärimusteemalise kogumisvõistluse materjale nii ajaloolisest kui ka allikaloolisest kontekstist lähtuvalt (vt vastavalt Latvala 1999 ja 2001). 2005. aastal väitles Pauliina Latvala end sel teemal folkloristikadoktoriks (vt Latvala 2005, ülevaadet uurimusest Jaago 2006).
Irina Razumova on analüüsinud perepärimusjutte, milles avanevad pereliikmete vahelised suhted kahe pere piiril (nt hõimlased, ämmade ja äiade roll peres, mehepoolsete sugulaste suhtumine miniasse ja vastupidi) (Razumova 2001a). Razumoval on ilmunud perepärimuse folkloristlikkust uurimisest ka monograafia (Razumova 2001b).
Erinevalt Pauliina Latvalast, kes kasutas oma töö allikana arhiivi saadetud kirjalikke kaastöid, kogus Irina Razumova oma uurimismaterjali peamiselt ise (küsitlused, intervjuud, üliõpilastelt saadud kaastööd). Pihla Vuorinen on kasutanud oma tööde allikana suulisi intervjuusid, olles ise oma pereliikmete ja tuttavate küsitlejaks. Tema töö fookuses ongi uurija rolli ja eetikaga seonduvad probleemid olukorras, kus materjali kogutakse oma pere ja tuttavate ringist (Vuorinen 2001).
Kesk-Euroopa folkloristikas ja etnoloogias oli pere uurimisainena päevakorral ka juba 19. sajandi keskel, kuid taandus teaduse spetsialiseerumise tingimustes. Tänapäevases teaduspildis tõusis see teema taas esile 1970. aastatel, seoses rahva(luule)teaduse lähenemisega sotsiaalteadustele. Uurimustest keskenduti nii pärimuse kommunikatiivsetele aspekte (suhtlemisviisid peres), sotsiaalsetele rollidele (naine, mees, partnerivalik, lastekultuur) kui ka peretähtpäevade tähistamisele (vt Bausingen & Moser-Rath1976; Bimmer & Weber-Kellermann 1982). |
|
interdistsiplinaarsus: |
Perepärimuse uurimisel on seoseid nt soo-uurimuse, naisuurimuse, eluloouurimise, genealoogia ja sotsiaalajalooga.
Sotsiaalajalugu võimaldab luua pärimuse tõlgendusi, lähtudes omaaegsetest sotsiaalsetest praktikatest kui ka nt peretüüpidest (laiendatud suurpere, suurpere, tuumpere), mis on üheks oluliseks eeltingimuseks teatud suhtlusruumide kujunemisele (vt nt Bimmer 1988: 237; Mitterauer & Sieder 1991; Palli 1998).
Genealoogia võimaldab suguvõsaliikmete põlvnemist kirjeldavaid pärimuslikke allikaid (nn kuuldud jutte) võrrelda ajalooallikatega. Võrdluse kaudu selginevad ajaloolised kontekstid ja suulise pärimusega kaasnevad mäletamise tehnikad. (Vt nt Jaago 1995; Jaago & Jaagp 1996; Must 2000.)
Naisuurimuslikust aspektist on perepärimust põgusalt analüüsinud Kristiina Ehin (2001) artiklis, kus ta analüüsib traditsioonilise ja modernse ühiskonna piiril olevaid naisi põlvkondlikust perspektiivist, täpsemalt naistega seotud väärtushinnangute muutumisi 20. sajandil.
Eluloouurimine on pakkunud võimalusi vaagida suguvõsaajalugude kohta ja tähendust 20. sajandi lõpul jutustatud elulugudes (Jaago 2003). |
|
kasutus: |
Perepärimuse uurimise aktiivsus 20. sajandi viimase veerandi folkloristikas seostub väikeste rühmade pärimuse uurimisega üldisemalt (vrd sõduripärimus, tudengipärimus, õpilaspärimus, ametipärimused jms).
Pärimuse vaatlemine väikeste rühmade keskselt seostub folkloristikas uurimisrõhu asetumisega pärimuse sotsiaalsetele kontekstidele. See vaade, mis oli olemas folkloristika kujunemise hakul 19. sajandil, aktualiseerus tänapäevasel kujul 20. sajandi viimasel veerandil, mil Euroopa folkloristikas ja etnoloogias hakati tegelema pere ja kommunikatsiooni, pere ja tähtpäevade, pereliikmete omavaheliste seoste uurimisega (sh soouuringud, lastekultuuri uuringud). (Vt nt Bimmer 1982.)
Pere mõiste ja funktsioonide muutumist talupojaühiskonnast kodanlikku ühiskonda on nt uurinud Rootsi etnoloogid 1970.-1980. aastatel (Löfgren 1982). Nende uurimustega sobitub uurimisallikana küllalt haakuvalt Eesti Rahva Muuseumis 1993. aastal loodud küsitluskava ja sellele saadetud vastused kirjasaatjate vastuste arhiivis teemal "Kodu ja pere" (küsitlusleht nr 185). Taluühiskonna peresuhete keskmeks peab Orvar Löfgren majandamist, kodanlikus peresuhtes nihkub see raskuskese aga emotsionaalsele seotusele. Muutuvad arusaamad ja ettekujutused rollijaotustest, perest, eriti aga laste kasvatamisest. (Löfgren 1982.)
Eestis avardus perepärimuse uurimine 1990. aastatel. 1994. aastal korradas Eesti Keele Instituudi rahvaluuleosakond koostöös Põhjamaade Folkloori Instituudiga konverentsi "Family as the Tradition Carrier", mille ettekannete põhjal avaldati kaks artiklite kogumikku (vt Rüütel & Kuutma 1996; 1997). Samal ajal ilmus suguvõsa ajalugude alalne uurimus "See olevat olnud..." (Jaago & Jaago 1996) ja e-õpik "Perepärimus" (Jaago 1997).
Suguvõsa kokkutulekute raames avaldati v paljundati pere-uurimusi (vt nt Hussarite suguvõsa, koostanud A. Neemre, L. Raudsepp, 1994). 1996. aastal hoogustunud elulugude kogumisvõistluste raames laekus kaastöid, kus omaeluloo kontekstis kirjeldati pikemalt ka oma suguvõsa ajalugu (vt Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolises Arhiivis asuvat Eesti Elulugude kogu fond 350). |
|
kirjandus: |
Bausingen, Herman & Moser-Rath, Elfride (Hrsg.) 1976. Direkte Kommunikation und Massenkommunikation. Referate und Diskussionsprotokolle des 20. Deutschen Volkskunde-Kongress in Weingarten. Tübingen: Tübinger Vereinigung für Volkskunde. Bimmer, Andreas C. 1982. Familienforschung in der Europäischen Ethnologie. - Sozialkultur der Familie. Hessische Blätter für Volks- und Kulturforschung. NF Band 13. Hrsg von Andreas C Bimmer & Ingeborg Weber-Kellermann. Giessen: Wilhelm Smitz Verlag, S 3-16.
Bimmer Andreas C. & Ingeborg Weber-Kellermann (Hg) 1982. Sozialkultur der Familie. Hessische Blätter für Volks- und Kulturforschung. NF Band 13. Giessen: Wilhelm Smitz Verlag.
Bimmer, Andreas C. 1988. Familienforschung. - Grundriss der Volkskunde. Einführung in die Forschungsfelder der Europäischen Ethnologie. Hrsg von Rolf W. Brednich. Berlin: Dietrich Reimer Verlag, S 235-250.
Ehin, Kristiina 2003. Naise identiteedi muutus pärast Esimest maailmasõda - rahvalaul kõneleb. - Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt. Toim Tiiu Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 158-172.
Jaago, Tiiu 1995. Suulise traditsiooni eripära vaimses kultuuris. Peculiarities of Oral Tradition in Intellectual Culture. - Pro Ethnologia 3, Tartu 1995, lk 110-121.
Jaago, Tiiu 1997. Perepärimus. Tartu: Tartu Ülikool & Eesti Keele Instituut. URL: http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/pere/pere.htm.
Jaago, Tiiu 2003. Pere- ja suguvõsalood pärimuses. 20. sajandi teine pool. - Mälu kui kultuuritegur. Etnoloogilisi perspektiive. Toim Ene Kõresaar & Terje Anepaio. Studia Ethnologica Tartuensia 6. Tartu: Tartu Ülikooli etnoloogia õppetool, lk 33-59.
Jaago, Tiiu 2006. "Pilk minevikku": kuidas uurida perepärimust? Pauliina Latvala. Katse menneisyyteen: Folkloristinen tutkimus suvun muistitiedosta. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1024. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 2005. - Mäetagused nr 30, lk 170-174. URL: http://www.folklore.ee/tagused/nr30/uudis.pdf.
Jaago, Tiiu & Jaago, Kalev 1996. "See olevat olnud..." Rahvaluulekeskne uurimus esivanemate lugudest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Latvala, Pauliina 1999. Soomlase elu kujutamine pärimuslikus ajaloos. - Mäetagused nr 11, lk 72-87. URL: http://www.folklore.ee/tagused/nr11/latvala.htm.
Latvala, Pauliina 2001. Kirjutaja ja kujuteldava vastuvõtja hääled arhiivi võistlustekstides. - Pärimuslik ajalugu. Toim Tiiu Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 245-254.
Latvala, Pauliina 2005. Katse menneisyyteen. Folkloristinen tutkimus suvun muistitietosta. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1024. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Löfgren, Orvar 1982. Der Familienmensch. Einige Aspekte über die Entwicklung der bürgerlichen Familie im Schweden des 19. Jahrhunderts. - Sozialkultur der Familie. Hessische Blätter für Volks- und Kulturforschung. NF Band 13. Hrsg. von Bimmer Andreas C. & Ingeborg Weber-Kellermann. Giessen: Wilhelm Smitz Verlag, S 30-45.
Mitterauer, Michael & Reinhard Sieder 1991. Vom Patriarchat zur Partnerschaft: zum Strukturwandel der Familie. München: Beck.
Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: Kleio.
Palli, Heldur 1998. Eestlaste rahvastiku ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Sisekaitseakadeemia kirjastus.
Razumova, Irina 2001a. Sugulaseks olemise piiril: perejutustused sugulaste eraldumisest ja ühinemisest. - Pärimuslik ajalugu. Toim Tiiu Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 255-263.
Razumova, Irina 2001b. Potaennoe znanie sovremennoi russkoi semi. Moskva: Indrik.
Rüütel, Ingrid & Kuutma, Kristin 1994. Family as the Tradition Carrier. Abstracts. Võsu-Tallinn: Folklore Department, Institute of the Estonian Language & Nordic Institute of Folklore.
Rüütel, Ingrid & Kuutma, Kristin 1996. Family as the Tradition Carrier. Conference Proceedings. Vol 1. Tallinn: Folklore Department, Institute of the Estonian Language & Nordic Institute of Folklore.
Rüütel, Ingrid & Kuutma, Kristin 1994. Family as the Tradition Carrier. Conference Proceedings. Vol 1. Tallinn: Folklore Department, Institute of the Estonian Language & Nordic Institute of Folklore.
Vuorinen, Pihla 2001. Oma pere ja tuttavate ringis tehtava uurimistöö valguse- ja varjupooled. - Pärimuslik ajalugu. Toim Tiiu Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 235-244. |
|
laiendus: |
1 osa
Perepärimuse-alast materjali arhiivides:
Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumisvõistlus "Eluring"
2002. aastal korraldas Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) kogumisvõistluse "Eluring", kuhu laekus 76 võistlustööd. "Eluringi" alateemad: sünnikombestik, initsiatsiooniriitused tänapäeval, sünnipäevad, pulmakombed, ametiasutuste ja töökollektiivide ning huviklubide ühised meelelahutused, suguvõsakokkutulekud, külakokkutulekud, matusekombestik. Vt lähemalt ERA kodulehelt http://www.folklore.ee/rl/era/ava.htm > Kaastööd > Varasemad kogumisvõistlused > Eluring.
Eesti Rahva Muuseumi kogumisvõistlus "Kodu ja pere". Vt Heiki Pärdi koostatud küsitluskava nr 185: https://www.erm.ee/et/content/kirjasaatjate-võrk-ja-küsimuslehed
2 osa
Märksõnaartiklile soovitatav viitamine:
Jaago, Tiiu 2007. Perepärimus. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee
|
|
|
|
|