e-sõnastik
Argikultuuri uurimise terminoloogia |
 mõiste: kodu |
|||||||||||
| seotud illustratsioonid |
|||||||||||
| seotud mõisted |
|||||||||||
| sünonüümid |
|||||||||||
| võõrkeelsed vasted |
|||||||||||
| definitsioon |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus |
|||||||||||
| kasutus |
|||||||||||
| kirjandus |
|||||||||||
| laiendus |
|||||||||||
seotud illustratsioonid:  |
|||||||||||
| 1. ajakiri "Kunst ja kodu" (foto) 2. elutoa mööbli kavand. Eesti NSV, 1957 (foto) 3. kodu tähendused - A. Kannike "Home - Mosaic of Meanings" (viide) 4. noore pere kodu Võrumaal. 2005 (foto) 5. tuba Tartus Supilinnas Meloni t.16. 1914 (foto) |
|||||||||||
| seotud mõisted: |
|||||||||||
| 1. argikultuur 2. perepärimus |
|||||||||||
| sünonüümid: |
|||||||||||
| - | |||||||||||
| võõrkeelsed vasted: |
|||||||||||
| saksa: Das Heim inglise: home soome: koti |
|||||||||||
| definitsioon: |
|||||||||||
| Kodu on kaasaegse argikultuuri üks võtmemõisteid, mis toimib moderniseerunud ühiskonnas kultuurikategooriate, väärtuste ja suhete kogumina ning sümbolina. Kodu on spetsiifiline kultuuriruum, märgikeskkond, mis materialiseerib elustiili ja maailmavaadet ning samas ka sotsialiseerib ja kujundab selles elavaid inimesi. Tänapäeva lääne ühiskonnas on olulisim kodu roll moraalse kooslusena - kohana, kus luuakse ja väljendatakse pereliikmete vahelisi lähedasi suhteid. Kodu loomine seostub tihedalt identiteedi loomisega. | |||||||||||
| rahvusvaheline taust: |
|||||||||||
| Traditsioonilises rahvakultuuri uurimises käsitleti elamiskultuuri ja kodu seoses üksikute elatusalade ning eluvaldkondadega (majanduselu, ehitised, elamusisustus, perekond). Iseseisva kompleksse uurimisteemana tõusis kodu esile 1970.- 80. aastail seoses etnoloogia uurimisfookuse nihkumisega argikultuurile. Kodu seostub tihedalt tarbimiskultuuri ja elustiili problemaatikaga. Moodsas tarbimisühiskonnas analüüsitakse kodu kui keskset kultuurivälja, millel defineeritakse sotsiaalse suhtlemise vormid (Miller, Gullestad, Löfgren). Ettekujutus kodust saab maailma organiseerimise vahendiks (Putnam, Douglas). Kodu väljendab seda, millistesse sotsiaalsetesse kategooriatesse kuulutakse, kellega end võrreldakse. Stiil ja maitse toimivad kodus mitteverbaalsete klassivahede rõhutamise ja klassiteadlikkuse kultiveerimise vahendina. Seetõttu on kodualastes uurimustes intervjuude ja kirjalike allikate kõrval väga oluline ka visuaalne dokumenteerimine ja ruumide ning esemete kasutuse analüüs.
Avalikus sfääris toodetakse ning jaotatakse anonüümseid asju ja tähendusi, kodudes aga luuakse nende abil isikupärane ja võõrandamatu kultuur (Miller, Putnam & Newton, Rausing, Chevalier, Hirsch & Morley). Kodu materiaalne miljöö seostab privaatse ruumi avaliku, välise ruumiga. Niisuguse suhte sisuks on kaasajal suuresti globaalse ja lokaalse identiteedi vahekord. Lokaalne väljendub mitmel viisil just koduse sfääri loomises, kus privaatsuse tunne saavutatakse enda vastandamise kaudu avalikule, mis üha suuremal määral on ühtlasi globaalne kultuur. Kodukultuur on viimase veerandsajandi jooksul muutunud oluliseks valdkonnaks ka kultuuripärandi dokumenteerimisel, eriti muuseumides. Esemete kogumine ühendatakse perekonna argielust lähtuvate kvalitatiivuurimustega, kus põhimeetodiks on intervjuud ja osalev vaatlus (näit Rootsi muuseumide programm SAMDOK). |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus: |
|||||||||||
| Etnoloogia, folkloristika, kultuurisotsioloogia, kunstiteadus, inimgeograafia | |||||||||||
| kasutus: |
|||||||||||
| Eesti humanitaar- ja sotsiaalteadlased on kodu problemaatikat käsitlenud enamasti kaudselt sotsiaal- ja kultuuriajaloo ning perekonnasotsioloogia raames. 1980. aastate lõpust hakkasid kodu kui sotsiaalse ruumi kujundamise ja kujunemisega tegelema keskkonnapsühholoogid (M. Heidmets, T. Niit jt). 1990. aastateni tegeles koduga riivamisi ka eesti etnoloogia. Käsitleti linnatööliste eluolu ja elamistingimusi 1920.-30. aastatel (E. Mäsak) ja 1990. aastate alguse linnaelanike kodusisustust Võrus (E. Vunder). Eesti Rahva Muuseumi üksikprojektide raames koguti ka nõukogudeaegset argielu, sealhulgas kodukultuuri puudutavat empiirilist materjali (Võrumaa, Viljandimaa, Aravete, Jõgeva).
1990. aastate keskpaigas keskendus kodule kui ühele kultuuriloomise võtmetegurile teadusprojekt "Kodu kui kultuuritegur 20. sajandi Eestis" (H. Pärdi, A. Järs, A. Kannike), mis seadis eesmärgiks uurida eraelu praktikaid Eestis möödunud sajandi sotsiaalsete muutuste taustal. Lähtuti seisukohast, et kodu loomine on mõistetav eelkõige moderniseerumise ja tsiviliseerumise kontekstis. Rahvusliku enesemääratluse komponendina on kodul eesti kultuuris ka sümboli väärtus. Intervjuude, visuaalse dokumenteerimise ja ülevaateanalüüside kombineerimisega uuriti lähemalt Tartu kodusid aastatel 1996-2000 (A. Kannike). Käsitleti kodukujundust kui tähenduste omistamise protsessi, mille eesmärgiks on moraalse ja emotsionaalse terviku loomine. Vaadeldi koduga seostuvaid väärtusi ja nende hierarhiat. Näidati, et Eesti kultuuris traditsiooniliselt olulised kategooriad nagu loodusearmastus, individualism ja privaatsuseihalus põimuvad ja leiavad konkreetse väljenduse kaasaegses koduideaalis ning -praktikas. Kodu kui privaatsuse loomise ja säilitamise välja on vaadeldud ka osana nõukogudeaegsest kohandumis- ja vastupanukultuurist. 1990. aastate teisest poolest on kodutemaatikat ja kodu mõiste tähenduse muutumist käsitletud ka folkloristika aspektist seoses perepärimuse ja baltisaksa kultuuriga (T. Jaago). |
|||||||||||
| kirjandus: |
|||||||||||
| Allan, Graham & Crow, Graham (ed-s) 1989. Home and Family. Creating the Domestic Sphere. Houndmills, Basingstoke, Hampshire: Palgrave Macmillan.
Aries, Philippe & Duby, Georges (ed-s) 1987-1991. A History of Private Life. I-V. Cambridge, Mass, London: Belknap Press of Harvard University Press. Birdwell-Pheasant, Donna & Lawrence-Zuniga, Denise (ed-s) 1999. House Life: Space, Place and Family in Europe. Oxford: Berg. Bormane, Dace K. 2001. Kodu elu topograafias. - Pärimuslik ajalugu. Koost Tiiu Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, Eesti Kirjandusmuuseumi folkoristika osakond, lk 113-120. Cieraad, Irene (ed) 1999. At Home: An Anthropology of Domestic Space. Syracuse: Syracuse University Press. Csikszentmihalyi, Mihalyi & Rocheberg-Halton, Eugene 1981. The Meaning of Things. Domestic Symbols and the Self. Cambridge, New York: Cambridge University Press. Gullestad, Marianne 1999. Kodukujundus kui rahvakultuur. - Skandinaavia kultuurianalüüs. Studia Ethnologica Tartuensia 3. Tartu: Tartu Ülikooli etnoloogia õppetool, lk 128-161. Jaago, Tiiu 2002. Baltisakslaste jutustused kodust ja kodususest. - Eesti Rahva Muuseumi 43. konverents "Etnilised ja kultuurilised vähemused". Tartu, 11.-12. 04.2002, lk 15-21. Jaago, Tiiu 2002. Kodu mõiste muutumisi 20. sajandil. - Dialoog privaatse ja avaliku elu vahel: Inimese ja keskkonna suhete peegeldus pärimuses. Elektrooniline konverents. Tartu, http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/dialoog/, lk 88-98. Järs, Anu & Kannike, Anu & Pärdi, Heiki 1995. Kodu kui kultuuritegur 20. sajandi Eestis. (Projekti kirjeldus). - Allikad ja Uurimused. Pro Ethnologia 3. Eesti Rahva Muuseumi Üllitised. Tartu, lk 199-213. Kannike, Anu 1999. Elustiili dokumenteerimne. Kodu kui sümboolne keskkond. - Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat XLIV. Tartu, lk 51-69. Kannike, Anu 2002. Kodukujundus kui kultuuriloomine. Etnoloogiline Tartu-uurimus. Eesti Rahva Muuseumi Sari 4. Tartu. Kirveennummi, Anna & Räsänen, Matti & Virtanen, J. Timo (ed-s) 1994. Everyday Life and Ethnicity: Urban Families in Loviisa and Võru 1988-1991. Studia Fennica Ethnologica. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Miller, Daniel (ed) 1998. Material Cultures. Why Some Things Matter. Chicago: Chicago University Press. Pink, Sarah 2004. Home Truths: Gender, Domestic Objects and Everyday Life. Berg Publishers. Putnam, Tim & Newton, Carles (ed-s) 1990. Household Choices. London: Futures. Rapport, Nigel & Dawson, Andrew (ed-s) 1998. Migrants of Identity. Perceptions of Home in a World of Movement. Berg Ethnicity and Identity Series. Oxford, New York: Berg. Rybczynski, Witold 1986. Home: A Short History of an Idea. New York: Vikung. Silverstone, Roger & Hirsch, Eric (ed-s) 1992. Consuming Technologies. Media and information in domestic Spaces. London: Routledge. |
|||||||||||
| laiendus: |
|||||||||||
| 1 osa Kannike, Anu 2006. Kodu. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee |
|||||||||||
 sisene |
