|
mõiste: tarbimiskultuur |
|
|
seotud illustratsioonid |
seotud mõisted |
sünonüümid |
võõrkeelsed vasted |
definitsioon |
rahvusvaheline taust |
interdistsiplinaarsus |
kasutus |
kirjandus |
laiendus |
|
|
seotud illustratsioonid: |
1. automaatpesumasina reklaam. USA, 1950. (fail) 2. jõulumüük ostukeskuses (foto) 3. puhastusvedeliku reklaam. Suurbritannia, 1929 (foto)
|
|
seotud mõisted: |
1. argikultuur 2. identiteet
|
|
sünonüümid: |
konsumerism |
|
võõrkeelsed vasted: |
saksa: Die Konsumkultur inglise: Consumption culture, consumer culture soome: kulutuskulttuuri
|
|
definitsioon: |
Tarbimiskultuur on osa argikultuurist, praktika, kus inimesed nii materiaalsete kui mittemateriaalsete kaupade ostmise ja kasutamise kaudu positsioneerivad end sotsiaalses keskkonnas, kujundavad oma identiteeti ning elustiili. Tarbimiskultuur on alati ka kultuuriloomine ja kommunikatsioon. |
|
rahvusvaheline taust: |
Kaasaegsed käsitlused tarbimiskultuurist lähtuvad sellest, et tarbimise puhul ei ole üheski ühiskonnas tegemist pelgalt praktiliste vajaduste rahuldamisega, vaid tarbimisel on alati sügavalt sotsiokultuuriline tähendus. Tarbimine on muutunud peamiseks areeniks, millel inimesed tegutsevad, et kontrollida iseendi ja oma väärtuste defineeerimist. Tarbimise spetsiifilised vormid teatud piirkonnas moodustavad ühe autentse ja ainulaadse variandi arvukate erinevate tarbimisühiskondade seas. Näiliselt ühetaolise globaalse mudeli taga peituvad moodsate kultuurivormide kultuuriti erinevad tähendused.
Avalikus sfääris toodetakse ja jaotatakse asju ning erasfääris kasutatakse neid sotsiaalsete suhete (taas)loomiseks. Investeerides oma aega, energiat ja mõtet kauba valikul, laevad ostjad selle oma personaalse identiteediga. Tarbimisprotsessis võidakse asjadele anda turu ja tootmise loogikale vastupidine tähendus.
Maitse- ja esteetikaalased hinnangud realiseeruvad tarbimise kaudu (Douglas, Isherwood 1979: 55). Kommerts- ja klassihuvid küll mõjutavad, kuid ei määra tarbija käitumist. Tarbimisantropoloogia rõhutab, et massikaupade tõlgendamise ja kasutamisega seotud tegevus ei pruugi olla vähem loov kui näiteks kunstiteoste interpreteerimine.
Briti teoreetiku Colin Campbelli järgi on tarbijalikku Lääne ühiskonda elushoidvaks mootoriks nn. romantiline eetika, mis kutsub indiviidi kaupu ostes ja kasutades rakendama oma kujutlusvõimet ning andma voli ihale, et elada võimalikult naudinguküllast elu. Tarbimisvabadus on demokraatilikus ühiskonnas vabaks kodanikuks olemise igapäevane, praktiline väljendus. Kaubaküllus ja täielik valikuvabadus on aga mõisted, millega suhestumine igapäevatasandil toob kaasa mitmesuguseid probleeme ja pingeid nagu rahapuudus, valiku piiratus jne.
Inimesed määratlevad oma kuuluvuse teatud ühiskonnakihti vastavalt oma võimalustele tarbijana. Niisiis see, kuidas tarbitakse esmavajadusest eristuvaid, suurema sümbolilise väärtusega kaupu, on olulisi indikaatoreid, mille abil analüüsida sotsiaalset kihistumist ja ühiskonna muutumist.
Metodoloogiliselt eeldab tarbimiskultuuri uurimine senisest suuremat keskendumist privaatsfäärile, kuna tähenduste omistamise protsess toimub suuresti "suletud uste taga". Seetõttu on eriti olulised intervjuud kodudes ning kodukultuuri dokumenteerimine. |
|
interdistsiplinaarsus: |
Suhete loomine, identiteedi kujundamine ning oma sotsiaalse staatuse hindamine on väga tihedalt seotud tarbimisotsustustega. Seetõttu on tarbimiskultuur interdistsiplinaarne valdkond, millega tegelevad etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalajalugu, sotsioloogia, kultuuriteooria ja kultuuriuuringud (cultural studies) ning semiootika. |
|
kasutus: |
1960. aastatel said Eestis alguse meediatarbimise uuringud, 1970.-80. aastatel käsitlesid tarbimist sotsioloogid ja psühholoogid seoses elulaadiuuringutega (M. Lauristin, P. Vihalemm, M. Heidmets jt). Eesti iseseisvuse taastamise ning turumajandusliku ühiskonna kujunemine 1990. aastatel muutis tarbimise aktuaalseks küsimuseks nii argielus kui sotsiaalteadustes. Sealt alates on tarbimist uuritud mitmest aspektist. Turu-uuringute raames on sotsioloogid teinud kommertsuuringuid tarbijakäitumise kohta, sotsioloogid on käsitlenud tarbimist seoses kihistumise, edukuse-ebaedukuse ja perekonnasuhetega.
Tarbimise kultuurilistele ja sümboolsetele aspektidele on hakatud süvenenumat tähelepanu pöörama alles 1990. aastate teisest poolest. Meediauuringute raames (näiteks Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna uuring Mina.Maailm.Meedia) on püütud kvantitatiivse arvamusuuringu põhjal leida seoseid tarbimiskäitumise ning laiemate sotsiokultuuriliste eelistuste, käitumismustrite ja praktikate vahel. Tarbimismustrite põhjal eristati peamisi elulaaditüüpe 21. sajandi alguse Eesti ühiskonnas (vt Keller & Kalmus 2004). Kvalitatiivsetes tekstianalüüsil (intervjuud, reklaamtekstid) põhinevates uuringutes on vaadeldud tarbimiskultuuri muutusi ning kahe eri laadi tarbimiskultuuri - nõukogude ja praegusaegse võrdlust ning kahe kultuuri kokkupuutel tekkivaid pingeid ning kultuurikonflikte. Sümboliline tarbimine pakub tarbijaile eneseteostust ning ressursse igapäevaeluga toimetulekuks, kuid on samas paljudele ka tugevaks võõrandumise allikaks. Etnoloogid on tarbimiskultuuri käsitlenud nii seoses nõukogudeaegse defitsiidimajandusega (E. Kõresaar, K. Jõesalu) kui 1990. aastate üleminekuaja esemekultuuri, reklaami ja looduskäsitluse ning ökoloogilise mõtteviisiga (A. Kannike). |
|
kirjandus: |
Campbell, Colin 1987. The Romantic Ethic and the Spirit of Modern Consumerism. Oxford: Blackwell.
Douglas, Mary & Isherwood, Baron 1979. The World of Goods. New York: Basic Books.
Featherstone, Michael 1991. Consumer Culture and Postmodernism. London: Sage.
Gronow, Jukka 1997. The Sociology of Taste. London: Routledge.
Kannike, Anu 2002. Kodukujundus kui kultuuriloomine. Eesti Rahva Muuseumi Sari 4. Tartu.
Keller, Margit 2004a. Tarbimiskultuuri pinged tänapäeva Eestis. - Akadeemia 16 (10), lk 2228-2253.
Keller, Margit 2004b. Representations od Consumer Culture in Post-soviet Estonia: Transformations and Tensions. Dissertationes de mediis et communicationibus Universitatis Tartuensis 3. Tartu: Tartu University Press.
Keller, Margit 2005. Freedom calling: telephony, mobility and consumption in post-socialist Estonia.- European Journal of Cultural Studies Vol 8 No 2, lk 217-238.
Keller, Margit & Kalmus, Veronika 2004. Konsumerismist tarbimisliku ükskõiksuseni: tarbimisorientatsioonid tänases Eestis. - Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. Toim Veronika Kalmus, Marju Lauristisn, Pille Pruulmann-Vengerfeldt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 201-216.
Kõresaar, Ene 2003. Hea elu normatiivsus. Nõukogudeaegse defitsiidikogemuse kujutamisest elulugudes. - Mälu kui kultuuritegur: etnoloogilisi perspektiive. Toim Ene Kõresaar, Terje Anepaio. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 150-178.
Lauristin, Marju 2004. Eesti ühiskonna kihistumine. - Eesti elavik 21. sajandi algul: Ülevaade uurimuse "Mina. Maailm. Meedia" tulemustest. Toim Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Pille Pruulmann-Vegerfeldt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 231-285.
Löfgren, Orvar 1990. Consuming Interests. - Culture and History 7. Consumption. Akademisk Forlag. Copenhagen, pp 7-36.
Mandel, Ruth & Humphrey, Caroline 2002. Markets and Moralities. Ethnographies of Postsocialism.Oxford: Berg.
Miller, Daniel 1987. Material Culture and Mass Consumption. Oxford: Blackwell.
Miller, Daniel 1998. A Theory of Shopping. London: Polity Press.
Miller, Daniel (ed) 1995. Acknowledging Consumption. A Review of New Studies. London and New York: Routledge.
Miller, Daniel (ed) 1998. Material Cultures: Why Some Things Matter?
London: UCL Press.
Miller, Daniel (ed) 2001. Home Possessions. Oxford, Berg.
Slater, Don 1997. Consumer Culture and Modernity. London: Routledge.
Vihalemm, Peeter 1981. Elulaad ja elukeskkond. Eesti Raamat. |
|
laiendus: |
1 osa
Märksõnaartiklile soovitatav viitamine:
Kannike, Anu 2006. Tarbimiskultuur. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee
|
|
|
|
|