e-sõnastik
Argikultuuri uurimise terminoloogia |
 mõiste: traditsioon |
|||||||||||
| seotud illustratsioonid |
|||||||||||
| seotud mõisted |
|||||||||||
| sünonüümid |
|||||||||||
| võõrkeelsed vasted |
|||||||||||
| definitsioon |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus |
|||||||||||
| kasutus |
|||||||||||
| kirjandus |
|||||||||||
| laiendus |
|||||||||||
seotud illustratsioonid:  |
|||||||||||
| # seotud illustratsioonid puuduvad | |||||||||||
| seotud mõisted: |
|||||||||||
| # seotud mõisted puuduvad | |||||||||||
| sünonüümid: |
|||||||||||
| pärimus | |||||||||||
| võõrkeelsed vasted: |
|||||||||||
| saksa: Tradition inglise: tradition soome: traditio, perinne |
|||||||||||
| definitsioon: |
|||||||||||
| Traditsioon kui mõiste väljendab olemuslikult ajalist pidevust, sellega tähistatakse põlvest põlve edasiantavat ilmingut või pärandatud kommet, tava. Mõiste sünonüümina on kasutatav omatüvelisem "pärimus", millega samas viidatakse otsesemalt arhailisuse kategooriale ja rahvaloominguga seonduvale.
Tavapäraselt ning konservatiivsemas rahvakultuurialases diskussioonis on "traditsioon" käibinud järjepidevuse tähistajana eelnenu ja kaasaja vahel, rõhutades selle suulist edasikandumist ning nähtuse ehedat, enesestmõistetavat ja orgaanilist terviklikkust minevikus. Traditsiooni pärimusega samastades on seda kujutletud "ainemassina", millest osa on aktiivselt käibel ning osa passiivselt "ladustatud" (Honko). 20. sajandi viimasel kümnendil tõusis aga esiplaanile traditsiooni käsitamine sotsiaalse ilminguna, millel puudub eksistents väljaspool inimese loodud interpretatsiooni. Traditsioon kui sotsiaalne nähtus on oma olemuselt sümboolne konstruktsioon, mis pole orgaaniliselt määratud ega ette antud, vaid kujutab endast mineviku tõlgendamist olevikus. Kaasaegne kultuurianalüüs ei lähtu traditsiooni käsitlemisel tavaarusaamast, nagu kanduks ajas edasi nähtuste, arusaamade ja kommete jätkuvalt muutumatu tuumik, vaid näeb siin minevikulise ainese sümboolset representatsiooni, selle uuesti loomist või leiutamist käesolevas hetkes. |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust: |
|||||||||||
| Folkloristikas on "traditsioon" väga sageli kasutatav mõiste, kuid selle tähendusliku väljaga on otsesemalt tegeletud alles viimasel ajal (Bendix, Anttonen). Mõiste sügavam ja käsitlust avardav analüüs seostub rahvusvaheliselt sotsioloogide, ajaloolaste ja antropoloogide töödega.
Traditsiooni mõiste on modernistlik konstruktsioon, millega tähistatakse kultuuri jätkuvust ja ajalooliste mustrite korduvust (Anttonen). Ka traditsioone kui ühiskondlikke nähtusi on käsitletud konstruktsioonidena. Traditsiooni "loomine" või "leiutamine" on oma olemuselt formaliseerimise ja ritualiseerimise protsess, mis kajastab reageeringut mingitele muutustele. "Traditsiooni leiutamine" (Hobsbawm & Ranger) toimub sageli oludes, kus ühiskonna kiire muutumine nõrgestab või lammutab sotsiaalseid mudeleid, millele olid üles ehitatud nn "vanad" traditsioonid. Siinjuures ei saa siiski väita, nagu oleksid traditsioonid olematud, või ongi ainult tegemist kaasaegsete leiutistega, olulisemaks on tõlgenduslik aspekt ja aja kategooria. Traditsioonis nähakse sümboolset representatsiooni, mis kasutab minevikulist ainest käesoleval hetkel, selleks et mõtestada inimkogemust, käitumist, suhteid ja loomingut, kuid seejuures ei ole seda mineviku mudelit võimalik eraldada tema olevikus toimuvast interpretatsioonist (Handler & Linnekin). Aja kategooriaga seostub ka traditsioonilise ja modernse vastandamises peituv nähtuste lahterdamine autentseks või mitte-autentseteks. Traditsioonid ei ole siiski jaotatavad ehedateks ja võltsideks, sest ka autentsust määravad kriteeriumid kehtestatakse selles ajas ja kohas, kust minevikku tõlgendatakse. Oluliseks ei tule pidada küsimust sellest, mis on autentne, vaid pigem tuleks analüüsida, kes seesugust autentsust vajab, miks see oluline on, ning kuidas seda rakendatakse (Bendix). Määratlus, mis on traditsioon ja kuidas see toimib, luuakse kokkuvõttes olevikus. |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus: |
|||||||||||
| Olemuslikult interdistsiplinaarne mõiste, mis ei kuulu kinnistatuna ühegi uurimisvaldkonna juurde. Väga laialt kasutatav humanitaar- ja sotsiaalteadustes (folkloristika, etnoloogia, antropoloogia, ajalugu, filosoofia ja sotsioloogia). | |||||||||||
| kasutus: |
|||||||||||
| "Traditsioon" on folkloristikas, etnoloogias ja antropoloogias keskne mõiste oma uurimisobjekti tähistamiseks ning iseloomustamiseks. Sageli hõlmatakse sellega sünonüümselt kogu uurimisvaldkonda, seda esmajoones sõna pärimus puhul. Mõiste metodoloogiline ja epistemoloogiline analüüs on folkloristikas olulisemaks muutunud alles hiljuti, seetõttu toetutakse selle sotsiaalse tähenduse ja ulatuse käsitlemisel pigem naaberteaduste poolt argumenteeritud suundumustele. | |||||||||||
| kirjandus: |
|||||||||||
| Anttonen, Pertti 2005. Tradition through Modernity: Postmodernism and the Nation-State in Folklore Scholarship. (Studia Fennica Folkloristica.) Helsinki: Finnish Literature Society.
Bendix, Regina 1997. In Search of Authenticity: The Formation of Folklore Studies. Madison: University of Washington Press. Handler, Richard & Linnekin, Jocelyn 1984. Tradition: Genuine or Spurious? - Journal of American Folklore 97, pp 273-288. Hobsbawm, Eric & Ranger, Terence (ed-s) 1983. The Invention of Tradition. Cambridge: Cambridge University Press. Honko, Lauri 1988. Studies on Tradition and Cultural Identity: An Introduction. - Tradition and Cultural Identity. Ed by Lauri Honko. NIF Publications 20. Turku: Nordic Institute of Folklore, pp 7-26. Honko, Lauri 1996. Folklooriprotsess. - Mäetagused, nr 6, lk 56-84, http://www.folklore.ee/tagused/nr6/honko.htm. |
|||||||||||
| laiendus: |
|||||||||||
| 1 osa Kuutma, Kristin 2005-2006. Traditsioon. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee |
|||||||||||
 sisene |
