e-sõnastik
Argikultuuri uurimise terminoloogia |
 mõiste: kultuuripärand |
|||||||||||
| seotud illustratsioonid |
|||||||||||
| seotud mõisted |
|||||||||||
| sünonüümid |
|||||||||||
| võõrkeelsed vasted |
|||||||||||
| definitsioon |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus |
|||||||||||
| kasutus |
|||||||||||
| kirjandus |
|||||||||||
| laiendus |
|||||||||||
seotud illustratsioonid:  |
|||||||||||
| # seotud illustratsioonid puuduvad | |||||||||||
| seotud mõisted: |
|||||||||||
| 1. folklooriliikumine 2. kultuuriuuringud 3. nostalgia 4. UNESCO |
|||||||||||
| sünonüümid: |
|||||||||||
| - | |||||||||||
| võõrkeelsed vasted: |
|||||||||||
| saksa: (Kultur) Erbe inglise: cultural heritage soome: kulttuuriperinne |
|||||||||||
| definitsioon: |
|||||||||||
| Kultuurivara, mis siirdub eelnevatelt põlvkondadelt järgneva(te)le. Siia kuulub nii vaimne kui materiaalne loome. Esiplaanil on tunnetatud side minevikuga, mida tõlgendatakse kaasaja vajadustest lähtuvalt.
Mõiste on muutunud eriti oluliseks viimasel kümnendil globaliseerumise kontekstis, kus üleilmse kultuurisuhtluse tingimustes tõuseb päevakorrale kultuurinähtuste teisenemine ja kaduvus. |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust: |
|||||||||||
| Kultuuripärandi mõiste on muutunud eriti aktuaalseks rahvusvahelise mõõtmega kultuuriuuringutes. Tegemist on hilismodernse euroopaliku kontseptsiooniga, kus ajaloo harrastamisega kaasneb kultuurinähtuste põlvnemise ja kestuse väärtustamine. Kultuuripärandi mõiste (heritage, Erbe, patrimoine) kasutus on tihedalt seotud vastavate poliitiliste arengutega. See on samas alati olnud ideoloogiline, kuna tähenduslik on eelkõige kultuuripärandi kuuluvus - päritolu ja omandus.
Kultuuripärandit tõstetakse olemuslikult esile eelkõige olukorras kui tuntakse vajadust rõhutada etnilisust, paikkondlikkust ja ajaloolist ulatuvust. Sellel on tänapäeva maailmas vaieldamatult oluline koht staatuse loomisel, seda eriti rahvusvahelisel tasandil. Teisalt ei ole aga globaalses perspektiivis kultuuripärandi mõiste üheselt tõlgendatav. Erinevalt euroopalikust kontseptsioonist, mille kohaselt kultuuripärandi olulise osa moodustab materiaalne külg (arhitektuurimälestised, monumendid, muuseumid, jne), on mitmetes põliskultuurides, aga ka nt Hiinas ja Jaapanis väärtustatud mitte elutud esemed või hooned, vaid vaimne pärimus, mida edastab mõte, sõna ja oskus millegi loomiseks. Teoreetilise analüüsi seisukohast on põhjalikumalt teemasse süüvitud peamiselt ingliskeelses teaduskirjanduses, kusjuures viimasel ajal on mõiste heritage, selle kasutus- ja tähendusväli võetud ka kriitilisema vaatluse alla (Bendix, Kirshenblatt-Gimblett, Lowenthal). Kultuuripärandit ei käsitleta üheselt positiivse laenguga kontseptsioonina, vaid selle kasutuses nähakse mitmeid probleeme. Kuna olemuslikuks kriteeriumiks on siin pärilikkus, hakkavad toimima valikud ja võimusuhted - määravaks osutub esmaasuka õigus territooriumile ning materiaalsele ja vaimsele keskkonnale (põlvnemine, vereside, keel, rajatised, kivistised). Sellega kaasneb aga tänases maailmas sageli rivaalitsemine ja nõuded tagastamisele või hüvitamisele. Kuigi sageli on sel puhul tegemist varasemalt kogetud ebaõigluse likvideerimisega, ei tähenda see tänases situatsioonis siiski üksnes üheselt positiivset protsessi. Tihti vastandatakse hinnanguline puhtus ja ehedus taunitud hübriidsusele. Teisalt iseloomustab kultuuripärandi käsitust ajalise kategooria eitus väljaspool mineviku idealiseerimist oleviku perspektiivist, sest kultuuripärandis ei nähta reeglina aja jooksul toimunud muutusi, vaid teatud fikseeritud hetke, mis kogetud perioode ei erista. Ühtlasi on kultuuripärandi kontseptsioonile omane ka teatav elitism (kultuuripärandi kui nähtuse kujundamine ja väärtustamine on lähtunud eelkõige ühiskonna kõrgematest kihtidest, kuna lihtrahvast on iseloomustanud pigem pragmaatilisus ja eksklusiivsus (kultuuripärandi määratlemisel tehakse valikuid, mille käigus keegi või miski jäetakse kõrvale). Kuigi on väidetud, et kultuuripärandi kontseptsioon muudab ajaloo ja poliitika keerdkäigud nähtamatuks (Bendix 2000), võib teisalt ka tõdeda, et selle kontseptsiooni universaalseks muutumine tänases üleilmastunud kultuurisuhtluse oludes ja rahvusüleste organisatsioonide tegevuses toob neid keerdkäike samas ka olemuslikult esile. |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus: |
|||||||||||
| Mõiste "kultuuripärand" on olemuselt interdistsiplinaarne, see on levinud humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas (nt folkloristika, etnoloogia, ajalugu, sotsioloogia, kommunikatsiooniteadused, kultuuriantropoloogia) sellistes kultuuri- ja ühiskonna uuringutes, mis käsitlevad etnilisust ja rahvuslust, turismi, postkoloniaalset situatsiooni või diasporaa temaatikat.
Nimetagem ka eestikeelses kasutuses tekkinud paralleelmõistet "pärandkultuur", mis seostub eelkõige loodusteadusega (viidatakse teatud omadustega taimestikule maastikus). Samas ei ole kumbki mõiste fikseeritud omaette märksõnana eesti keele mõistelistes käsiraamatutes. |
|||||||||||
| kasutus: |
|||||||||||
| Mõiste on Eestis laiemas kasutuses alles viimastel aastatel, kusjuures eraldi teoreetilisema suunitlusega käsitlusi antud teemal avaldatud ei ole. Levinud on mõiste kasutamine üldistavas, positiivselt laetud tähenduses, kui soovitakse rõhutada rahvuse või (vähemus)rahvarühma seotust minevikulise ainesega, mida väärtustatakse ajatus jätkuvuses. Sellega on sageli samastatav valdkond, mida tähistatakse sõnaga "pärimuskultuur", ehkki viimane on kitsam, eelkõige eestlaste talupojakultuurile viitav.
Rahvuslik kontekst tõstab esile kultuurinähtuste kaduvuse. Tänases maailmas toimuv massiline migratsioon, turismitööstuse vohamine ning inimeste individuaalne liikuvus teravdab nostalgiatunnet ja vajadust juuri otsida. Samas võimaldab arenev tehnoloogia ajas ja kultuurides rändamist, avardades seega igausugust ajaloo praktiseerimist globaalses mõõtmes. |
|||||||||||
| kirjandus: |
|||||||||||
| Anttonen, Pertti J. et al (ed-s) 2000. Folklore, Heritage Politics and Ethnic Diversity: A Festschrift for Barbro Klein. Ed by Anttonen Pertti J. (with Siikala, Anna-Leena & Mathisen, Stein R. & Magnusson, Leif). Botkyrka, Sweden: Multicultural Centre.
Appadurai, Arjun 1996. Modernity at Large: Cultural Dimensions of Globalization. Minneapolis: University of Minnesota Press. Bendix, Regina 2000. Heredity, Hybridity and Heritage from One Fin de Siècle to the Next. - Folklore, Heritage Politics and Ethnic Diversity: A Festschrift for Barbro Klein. Ed by Anttonen, Pertti J. (with Siikala, Anna-Leena & Mathisen, Stein R. & Magnusson, Leif ). Botkyrka, Sweden: Multicultural Centre, pp 37-54. Bennet, Tony 1995. The Birth of the Museum: History, Theory, Politics. London: Routledge. Bruner, Edward M. 2005. Culture on Tour: Ethnographies of Travel. Chicago, London: University of Chicago Press. Gupta, Akhil; Ferguson, James 1992. Beyond "Culture": Space, Identity, and the Politics of Difference. - Cultural Anthropology, Vol 7, No 1, pp 6?23. Kirshenblatt-Gimblett 1998. Destination Culture: Tourism, Museums, and Heritage. Berkeley: University of California Press. Lowenthal, David 1998. The Heritage Crusade and the Spoils of History. Cambridge: Cambridge University Press. Olwig, Karen Fog 1999. The Burden of Heritage: Claiming a Place for a West Indian Culture. - American Ethnologist, Vol 26, No 2, pp 370-388. Olwig, Karen Fog & Hastrup, Kirsten (ed-s) 1997. Siting Culture: The Shifting Anthropological Object. London: Routledge. |
|||||||||||
| laiendus: |
|||||||||||
| 1 osa Kuutma, Kristin 2007. Kultuuripärand. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee |
|||||||||||
 sisene |
