e-sõnastik
Argikultuuri uurimise terminoloogia |
 mõiste: etnograafia 1: rahvateadus |
|||||||||||
| seotud illustratsioonid |
|||||||||||
| seotud mõisted |
|||||||||||
| sünonüümid |
|||||||||||
| võõrkeelsed vasted |
|||||||||||
| definitsioon |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus |
|||||||||||
| kasutus |
|||||||||||
| kirjandus |
|||||||||||
| laiendus |
|||||||||||
seotud illustratsioonid:  |
|||||||||||
| 1. Manninen, Ilmari (foto) |
|||||||||||
| seotud mõisted: |
|||||||||||
| 1. argikultuur 2. etnograafia 2: kultuurikirjeldus 3. etnoloogia 4. kultuuriantropoloogia 5. rahvaluule 6. sotsiaalantropoloogia |
|||||||||||
| sünonüümid: |
|||||||||||
| rahvateadus | |||||||||||
| võõrkeelsed vasted: |
|||||||||||
| saksa: Ethnographie, Volkskunde soome: kansatiede |
|||||||||||
| definitsioon: |
|||||||||||
| Etnograafia (kreeka k: ethnos – rahvas, graphein – kirjutamine) tähendab oma algsel kujul rahvaste ja nende kombestiku kirjeldamist.
Ajalooliselt on eri teadustraditsioonides selle mõiste kasutus olnud erinev, millest johtuvalt on kujunenud kaks tähendust (vrd "etnograafia" 2). Käesolev märksõna käsitab etnograafiat kui (materiaalse) kultuuri empiirilist uurimist. |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust: |
|||||||||||
| Termin on 19. sajandist alates Euroopas laialdaselt kasutusel olnud, tähistamaks rahvapärase kultuuri ja kombestiku uurimist. Nii markeeriti ’etnograafilist teadust’. Nt Saksamaal kasutati termineid Ethnologie ja Ethnographie peaaegu samas tähenduses. Prantsusmaal oli ethnographie esmalt kasutuses vaimse kultuuri tähistajana, saades alles 19. sajandi lõpus rahvaste kombestikku kirjeldava tähenduse, viidates samas välitöödele. Venemaal tähistati sellega rahvaste teaduslikku uurimist, mis kujunes ka teadusharu nimetuseks (этнография).
20. sajandil kaldus sõna "etnograafia" tähendusväli rahvusvaheliselt markeerima kirjeldamise (empiirilist) protsessi ja väljundit. |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus: |
|||||||||||
| - | |||||||||||
| kasutus: |
|||||||||||
| Eestis on "etnograafia" ehk "rahvateaduse" (vrd soome kansatiede, sks Volkskunde) all mõistetud materiaalse kultuuri uurimist; selline lähenemine tulenes ajaloolisest ja rahvusvahelisest kontekstist, milles eesti etnograafiale 1920. aastatel alus pandi.
Distsipliini mõiste ja peamised uurimuslikud eesmärgid püstitas 1924. a Tartu Ülikoolis loodud etnograafia õppetooli dotsent soomlane Ilmari Manninen, kes oli ühtlasi Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor. Andes õppetoolile nimeks etnograafia, mitte näiteks soome-ugri etnograafia, jagasid ülikooli juhtfiguurid Mannineni arvates Soome rahvateadlaste seisukohta sellest distsipliinist kui asjalise vanavara ehk materiaalse talupojakultuuri uurimisega tegelevast teadusest (Linnus 1970, Õunapuu 2005). Samal ajal tulenes see juba 15 aastat tegutsenud ERMi väljakujunenud tööpraktikast ja seal talletavate kogude iseloomust (peamiselt rahvakultuuri ja -kunsti puutuvad esemed). Manninen seadis eesmärgiks luua Eesti materiaalse rahvakultuuri ühtlane kirjeldus, jälgides tähtsamate esemerühmade tüpoloogilist arenemist, nende geograafilist levikut; määratleda etnograafilised kultuuripiirkonnad; avastada seoseid Eesti ja naaberrahvaste materiaalse kultuuri vahel (Manninen 1924). Neid põhimõtteid järgiti põhijoontes 1990. aastate alguseni, kuigi nõukogude võim ei soosinud etnograafiat kui endisaegset rahvusteadust, vaid taandas selle ajaloo abiteaduseks. Tööd jätkati väljakujunenud metoodilistel alustel (ajaloolis-geograafiline) vanema talurahvakultuuri osas, kuna pealesurutud nõukoguliku kaasaja uurimine ei köitnud eriti tollaseid uurijaid. Lääne-Euroopas esile kerkinud uute teoreetiliste ja metodoloogiliste suundade kasutuselevõtt oli aga kuni 1990. aastate alguseni siin pärsitud. Diskuteeritud on selle üle, kuivõrd mahajäänud või kaasaegne Eesti etnograafia nõukogude ajal oli, hinnangud on olnud üdini negatiivsetest realistlikumateni (vt nt Vunder 1996, 1998, 1999; Pärdi 1998; Viires 1998). |
|||||||||||
| kirjandus: |
|||||||||||
| Kuklick, Henrika (ed) 2008. A New History of Anthropology. Malden & Oxford & Carlton: Blackwell Publishing.
Linnus, Jüri 1970. Ilmari Manninen ja Eesti Rahva Muuseum. – Läänemeresoomlaste rahvakultuurist. Toim Jüri Linnus, Aleksei Peterson. Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. Tallinn: Valgus, lk 247–258. Manninen, Ilmari 1924. Etnograafia tegevuspiiridest ja sihtidest Eestis. – Eesti Kirjandus nr 12, lk 527–537. Heiki Pärdi 1998. Mõistetest etnograafia, etnoloogia ja rahvateadus ning eesti etnoloogiast. – Akadeemia nr 2, lk 252–266. Viires, Ants 1998. Veel kord etnograafiast ja etnoloogiast. – Akadeemia nr 6, lk 1332–1336. Vunder, Elle 1996. Ethnology at the University of Tartu in Historical Perspective. – How to make Ethnologists. Pro Ethnologia 4, pp 7–30. Vunder, Elle 1998. On the Interpretation of Folk Art. Ants Viires as Transformer of the Discourse. – Kultuuri mõiste püüdes. Trying to understand culture. Juubelikogumik Dr. habil. Ants Viirese 80. sünnipäevaks. Scripta ethnologica 3. Ajaloo Instituut. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 19–34. Vunder, Elle 1999. Muutuv eesti etnoloogia. – Ajalooline Ajakiri nr 1 (104), lk 31–42. Õunapuu, Piret 2005. Ilmari Manninen: Mapping the Study of Material Culture. – Studies in Estonian Folkloristics and Ethnology. A Reader and Reflexive History. Ed by Kristin Kuutma, Tiiu Jaago, Tartu: Tartu University Press, pp 305–315. |
|||||||||||
| laiendus: |
|||||||||||
| 1 osa Kuutma, Kristin & Nõmmela, Marleen 2008. Etnograafia (1): rahvateadus. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee |
|||||||||||
 sisene |
