e-sõnastik
Argikultuuri uurimise terminoloogia |
 mõiste: visuaalsed meetodid |
|||||||||||
| seotud illustratsioonid |
|||||||||||
| seotud mõisted |
|||||||||||
| sünonüümid |
|||||||||||
| võõrkeelsed vasted |
|||||||||||
| definitsioon |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus |
|||||||||||
| kasutus |
|||||||||||
| kirjandus |
|||||||||||
| laiendus |
|||||||||||
seotud illustratsioonid:  |
|||||||||||
| 1. visuaalsed meetodid: pärimuslik ajalugu fotodel (viide) |
|||||||||||
| seotud mõisted: |
|||||||||||
| 1. välitöö (folkloristikas) |
|||||||||||
| sünonüümid: |
|||||||||||
| - | |||||||||||
| võõrkeelsed vasted: |
|||||||||||
| inglise: visual methods |
|||||||||||
| definitsioon: |
|||||||||||
| Visuaalsete meetotite kasutamine ühiskonna- ja kultuuriteadustes tähendab eelkõige fotograafia ja filmi/video võimaluste rakendamist. Eelduseks on arusaam, et kultuuri on võimalik silmaga näha tänu visuaalsetele sümbolitele, mis avalduvad inimeste näoilmetes, žestides, ruumikasutuses, tseremooniates, rituaalides, arhitektuuris, käsitöös, kunstis, jne. Seega on kultuuri võimalik fotograafia ja filmi abil jäädvustada, analüüsida ja taasesitada. Kui algselt domineeris positivistlik seisukoht, et reaalsust on võimalik objektiivselt jäädvustada, siis tänapäeval rõhutatakse visuaalse kultuurikirjelduse sotsiaalset konstrueeritust – lisaks uuritavate kultuurile näitab foto ja film ka pildistaja või filmija enda kultuuri, tema väärtushinnanguid ja eelarvamusi. | |||||||||||
| rahvusvaheline taust: |
|||||||||||
| Teatud mööndustega võib väita, et visuaalsete meetodite rakendamisega tegelevad kõik teadlased, kes kasutavad oma töös fotoaparaati ja videokaamerat või kelle jaoks on visuaalne materjal oluliseks uurimisallikaks. Süstemaatilisemalt, seda nii teoreetilises kui ka metodoloogilises plaanis, tegeleb selle valdkonnaga visuaalne antropoloogia (visual anthropology) ja visuaalne sotsioloogia (visual sociology).
Ühiskonna uurimiseks sobilik visuaalne informatsioon jaguneb üldjoontes kaheks: 1) uurijate jäädvustatud visuaalne materjal; 2) visuaalsed allikad, mis on toodetud uuritavate eneste poolt. Esimesel juhul kasutatakse uurimistööks vajaliku informatsiooni hankimiseks fotoaparaati ja filmi- või videokaamerat. Jäädvustatud pildimaterjali analüüsitakse ning uurimistulemused esitatakse fotouurimusena, näitusena, antropoloogilise filmina või multimeedia projektina. See on olnud pikka aega visuaalse antropoloogia peamine suund. Teine suund visuaalses antropoloogias on erinevate visuaalse kultuuri vormide uurimine. Palju tegeletakse Hollywoodi filmitoodangu, televisiooni ja internetiga, kuid uuritakse ka perekonna fotoalbumeid, tätoveeringuid ja graffiti't. Rõhutamaks, et ühiskonnanähtuste analüüsimine visuaalsete vahenditega on midagi enamat, kui filmide ja fotode tegemine, tarvitatakse siinkohal visuaalse antropoloogia asemel mõisteid "visuaalsete süsteemide antropoloogia" (anthropology of visual systems) ja "visuaalse kommunikatsiooni antropoloogia" (anthropology of visual communication). Viimasel ajal on ühiskonnateadustes piir uuritavate ja uurijate vahel hakanud mõranema ning on tekkinud kolmandat tüüpi visuaalne informatsioon: koostöö tulemusena valminud visuaalsed dokumendid. Ühelt poolt võimaldab koostööprojekt uurijal koguda visuaalset teavet teda huvitavate kultuuriaspektide kohta, teiselt poolt saab vaatluse all olev indiviid või kogukond seda kasutada enda huvides, näiteks õppides ennast perefotode analüüsimise käigus paremini tundma või rakendades videokaamerat poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus: |
|||||||||||
| Infotehnoloogia kiire areng, mis võimaldab fotode ja filmi/video digitaalset jäädvustamist, säilitamist ning töötlemist, on loonud eeldused visuaalsete meetodite tõhusaks kasutamiseks paljudes teadusharudes.
Antropoloogiast/etnoloogiast alguse saanud metotoloogiline suund on tänaseks leidnud endale kindla koha sotsioloogias, terviseteaduses, sotsiaalpsühholoogias, pedagoogikas, inim- ja kultuurigeograafias, meedia- ja kultuuriuuringutes, kriminoloogias jne. |
|||||||||||
| kasutus: |
|||||||||||
| Välitöödel jäädvustatud pildimaterjali peamine ülesanne on, sarnaselt kirjalike märkmetega, aidata uurijal taastada oma mälus vaadeldud sündmus. Lisaks võib neid fotosid ja filmilõike kasutada loengutes või tekstide illustreerimiseks.
Fotoaparaat ja filmikaamera sobivad eriti hästi kõrge energiatasemega sündmuste nagu näiteks rituaalide, tseremooniate, rahvakogunemiste, tehnoloogiliste protsesside uurimiseks. Visuaalsed jäädvustused aitavad tähele panna detaile inimeste käitumises, mis muidu jääksid intensiivse tegevuse jälgimise käigus uurijal märkamata: kehahoiak, käeviibe, silmapilgutus ja teised kehakeele ilmingud võivad oluliselt muuta sõnade tähendust, väljendades irooniat, põlgust, ebamugavust. Seetõttu on informantide intervjueerimisel mõnikord otstarbekas kasutada jutu salvestamiseks diktofoni asemel videokaamerat, et lisaks sõnadele jäädvustada ka kehakeel – nii on suurem võimalus avastada teemasid, millest rääkimine valmistab intervjueeritavale kas naudingut, erutust või piinlikust. Fotograafia ja film/videotehnoloogia võimaldab salvestatud visuaalse materjaliga manipuleerida: filmi/videopilti saab kiirendada, aeglustada, korrata, peatada; fotodel ja filmil on võimalik detaile suurendada. Nii saab uurida harvaesinevaid, liiga kiiresti ja liiga aeglaselt toimuvaid või eriti detailirohkeid kultuurinähtusi, mida on raske vaadeldavate sündmuste käigus märgata. Veelgi olulisem on, et uurija saab fotodel või videos jäädvustatud sündmusi või nende osi omavahel võrrelda ja järjekorda seada – nii on võimalik leida tähendusi ja jõuda kultuuri parema mõistmiseni. Etnograafiliste fotode näitus, antropoloogiline film või fotot, videot ja teksti kombineeriv CD-ROM või PowerPointi esitlus on selle analüüsiprotsessi lõpptulemus – uurimistöö järelduste teatavaks tegemine, uuritava kultuuri taasesitamine töödeldud kujul. Fotoaparaat ja videokaamera sobivad ka ülesanneteks, mille täitmine on uurija jaoks keeruline või võimatu: näiteks koolisööklas toimuva jälgimiseks ei pea nädalaks ajaks palkama mitut vaatlejat, piisab mõne, teatud intervallide tagant automaatselt pildistava fotoaparaadi paigutamisest söökla seintele. Üks levinumaid visuaalseid meetodeid antropoloogias ja sotsioloogias on fotode ja filmilõikude kasutamine intervjuude läbiviimisel (photo/film elicitation). Intervjuueritaval palutakse arutleda fotode, filmi/video tähenduse üle, siinjuures pole eesmärgiks mitte niivõrd pildimaterjali lahtiseletamine kuivõrd informandi varjatud väärtushinnangute ja suhtumiste esile toomine, tema jaoks oluliste teemade avastamine. Pilt või film, mis peaks intervjuu käigus selle informatsioonitulva valla päästma, võib olla tehtud spetsiaalselt selleks otstarbeks uurija poolt, kuid see võib kuuluda ka informandile, nagu näiteks perefoto või koduvideo. Samuti võib see olla välja lõigatud ajalehest, lindistatud televisioonist, ostetud videopoest või leitud arhiivist. Uuritavate eneste poolt tehtud visuaalsed dokumendid, olgu selleks siis perekonna fotoalbum või amatöörfilm, annavad tihti väärtuslikku teavet kultuuri iseärasuste kohta. Näiteks lapates jaapanlaste ja eestlaste fotoalbumeid, tekib küsimus, miks on neis nii suurel hulgal pilte matustest; vaadates navaho indiaanlaste filmikatsetusi tahaks teada, miks näidatakse pikalt jalutamist või miks puuduvad suured plaanid nägudest; lugedes Brasiilia vihmametsades elavate kajapode ja antropoloogide ühisest videoprojektist, tahaks teada, milline kajapo kultuuri omapära soosis videokaamera muutumist tõhusaks relvaks külapealike omavahelises poliitilises võitluses ja kajapo kogukondi ühendavas vastasseisus Brasiilia valitsusega. |
|||||||||||
| kirjandus: |
|||||||||||
| Banks, Marcus 2001. Visual Methods in Social Research. London, Delhi: Sage Publications.
Banks, Marcus & Morphy, Howard (eds) 1997. Rethinking Visual Anthropology. New Haven and London: Yale University Press. Collier, John & Collier, Malcom 1996. Visual Anthropology: Photography as a Research Method. Albuquerque: University of New Mexico Print. Crawford, Peter & Turton, David (eds) 1997. Films as Ethnography. Manchaster and New York: Manchaster University Press. Gaines, Jane & Renov, Michael (eds) 1999. Collecting Visible Evidence. Minneapolis: University of Minnesota Press. Heider, Karl G. 1990. Ethnographic Film. Austin: University of Texas Press. Hockings, Paul (ed) 1975. Principles of Visual Anthropology. The Hague and Paris: Mounton Publishers. Lozos, Peter 1994. Innovation in Ethnographic Film. Manchaster and New York: Manchaster University Press. MacDougall, David 1998. Transcultural Cinema. Ed. by Lucien Taylor. Princeton: Princeton University Press. Niglas, Liivo & Toulouze, Eva 2004. Yuri Vella´s Worldview as a Tool for Survival: What Filming Reveals. - Pro Ethnologia 17. Perceptions of Worldviews. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, pp. 95-11. Niglas, Liivo 2005. An Individual´s Attempt of Resistance to the Colonial Policy: Yuri Vella´s Play with Visual Media. - Studies in Folk Culture, Vol V.Tartu: Tartu University Press, pp. 110-139. Prosser, Jon (ed) 1998. Image-Based Research: A Sourcebook for Qualitative Researchers. Bristol: Falmer Press. Postma, Metje & Crawford, Peter (eds) 2006. Reflecting Visual Ethnography: Using the Camera in Anthropological Research. Leiden : CNWS Publication & Hojbjerg: Intervetion Press Ruby, Jay 1996. Visual Anthropology. - Encyclopedia of Cultural Anthropology. Ed. by David Levinson and Melvin Ember. New York: Henry Holt and Compan, Vol. 4, pp.1345-1351. ((Saadaval ka: http://astro.temple.edu/~ruby/ruby/cultanthro.html.) Ruby, Jay 2000. Picturing Culture: Explorations of Film and Anthropology. Chicago: The University of Chicago Press. (Saadaval ka: http://astro.temple.edu/~ruby/ruby/.) Runnel, Pille & Niglas, Liivo 2001. Visual Anthropology and its representations in Estonia. - Rethinking ethnology and folkloristics. Tartu: Tartu Nefa Rühm, pp. 182-213. Rüütel, Ingrid 2000. Tõde ja eetika visuaalses antropoloogias. - Meedia. Folkloor. Mütoloogia. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum lk 170-179. Rony, Fatimah Tobing 1996. The Third Eye: Race, Cinema, and Ethnographic Spectacle. Durham: Duke University Press. Van Leeuwen, Theo & Jewitt, Carey (eds) 2001. Handbook of Visual Analysis. London: Sage. Worth, Sol & Adair, John 1975. Through Navajo Eyes: An Exploration in Filöm Communication and Anthropology. Bloomongton & London: Indiana University Press. |
|||||||||||
| laiendus: |
|||||||||||
| 1 osa http://www.visualanthropology.net/papers.php http://astro.temple.edu/~ruby/ruby/ http://astro.temple.edu/~ruby/wava/ 2 osaNiglas, Liivo 2008. Visuaalsed meetodid. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee |
|||||||||||
 sisene |
