e-sõnastik
Argikultuuri uurimise terminoloogia |
 mõiste: refleksiivsus |
|||||||||||
| seotud illustratsioonid |
|||||||||||
| seotud mõisted |
|||||||||||
| sünonüümid |
|||||||||||
| võõrkeelsed vasted |
|||||||||||
| definitsioon |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus |
|||||||||||
| kasutus |
|||||||||||
| kirjandus |
|||||||||||
| laiendus |
|||||||||||
seotud illustratsioonid:  |
|||||||||||
| 1. refleksiivsuse käsitlus Soome folkloristikas (viide) 2. refleksiivsuse käsitlusi Soome kultuuriantropoloogias (viide) 3. refleksiivus ja eetika (viide) |
|||||||||||
| seotud mõisted: |
|||||||||||
| 1. identiteet |
|||||||||||
| sünonüümid: |
|||||||||||
| eneseteadlikkus | |||||||||||
| võõrkeelsed vasted: |
|||||||||||
| saksa: Reflexivität inglise: reflexivity soome: refleksiivisyys |
|||||||||||
| definitsioon: |
|||||||||||
| Refleksiivsust laiemas tähenduses võib määratleda teatud eneseteadlikkuse või eneseanalüüsiprotsessina.
Kultuuriuurimises tähistab see enamasti uurija teadlikkust sellest, et ta on seotud objektiga või osa sellest, mida ta uurib. Refleksiivne uurimus kultuuriuurimises peegeldab viise, milles uurimistulemused on mõjutatud uurimuses osalejate ja uurimisprotsessi poolt (vt ka Davies 1999). |
|||||||||||
| rahvusvaheline taust: |
|||||||||||
| Refleksiivsuse varaseim versioon pärineb positivismist. See on seotud antropoloogilise välitöö meetodi, osalusvaatlusega, kus refleksiivsus (eneseteadlikkus) tähistas uurija püüet teha ennast nii allikate loomise protsessis kui ka lõplikus uurimuses võimalikult nähtamatuks (Davies 1999:11).
Paradigma muutus, mida mitmed hilisemad autorid on nimetanud ka "refleksiivseks pöördeks" kvalitatiivses uurimuses (vt nt Davies 1999:11; Altheide & Johnson 1994: 486; Bendix 1997: 11), toimus ingliskeelse teadusmaailma antropoloogide seas 1960.-1970. aastatel. Ideed refleksiivsusest ja refleksiivsest uurimuses kerkisid esile seoses aruteludega uurimuse valiidsusest ning personaalsetest dimensioonidest nn etnograafilises kohtumises. Kasvav huvi uurimuse tegemise protsessi vastu tõi teadusringkondades esile varasemate vaadete ümberhindamise ja enesekriitika. Seoses kolonialismiga ning antropoloogide uurimisvälja paigutamisega neile aladele, leidis kriitika, et välditi nende inimeste kaasaegset reaalsust, keda uuriti. Uue vaate järgi kutsuti üles refleksiivsusele selles mõttes, et uurides teisi, peab samuti uurima endid suhetes nende teistega. Teaduslikku vaatlejat hakati nägema osana kultuurist ja kontekstist, mida ta püüab mõista ja esitada (Altheide & Johnson 1994: 486; Davies 1999:12; Anttonen 1993: 23; Vidich, Lyman 1994: 41). Uute vaadete eelduseks oli postmodernistliku epistemoloogia omaksvõtmine ning eemaldumine positivismist. Kui positivismi seisukohast on uurimisandmed "lukustatud" ning valmis kujul ootamas, et uurija need üles korjaks ning uurimuse kaudu edasi annaks (uurimistoimingu laad on objektiivse teadmise lisamine), siis postmodrenistlikust vaatepunktist, mis tähistab teadmise loomise seisukohast piiride hägustumist subjekti ja objekti vahel (üks võib muutuda teiseks), ei ole olemas eelarvamustevaba teadmist ega teadust. Andmed ei ole valmis kujul üleskorjamiseks "väljalt", vaid luuakse interaktsioonis erinevate uurimissituatsioonis osalejate vahel (vt Davies 1999: 15; Denzin & Lincoln 1994: 5; Pekkala 2003: 88; Vasenkari 1996: 86). Postmodernistlik arusaam teadmiste loomisest lähtub fenomenoloogilisest hermeneutikast, mille järgi mõistmise objekt on ajutine olemise viis. See on alati ajalooliselt spetsiifiline ja muutuv (Anttonen 1993: 25). Hiljem on refleksiivsuse ideede kujunemist mõjutanud ka 1980. aastatel ingliskeelse teadusmaailma esindavate kultuurantropoloogide seas esilekerkinud arutelu nn uue etnograafilise kirjutise (writing etnography või writing up) teemadel (vt nt James Clifford & Georg Marcus, Writing Culture, 1986). Kui varasemad uurijad keskendusid peamiselt välitöökogemusele, siis uuemate vaadete järgi rõhutatakse, et uurimuse valiidus sõltub ka sellest, kuidas välitöökogemus on üle kantud formaalsesse kirjalikku vormi. See seisukoht on juhtinud kultuurikirjeldusi mõistma kui sotsiaalseid fakte (Marcus 1994: 571; Rabinow 1986) ning suunanud teadlasi teadvustama iseend kui kirjutavaid uurijaid, kelle töötulemus sõltub ta enda positsioonist uuritava suhtes(Richardson 1994: 518, Kuutma 2005: 18). Küsimus "üleskirjutamisest" ehk representatsioonist seostatakse uurimustes küsimustega metanarratiividest, tekstualiseerimisprotsessi retoorikast, autorlusest ning võimalikest uurimuse lugejatest või auditooriumitest. Sellise uurimuse refleksiivsus seisneb intertekstuaalsuses: see ei sisalda mitte ainult uurija järeldusi, vaid peegeldab kogu uurimisprotsessi ja sellest lähtuvalt erinevaid suhteid uurija ja uurimissubjekti vahel (vt Altheide & Johnson 1994: 495; Davies 1999: 216). Feministid on rikastanud refleksiivsuse teemalist arutelu, nähes seda mitte ainult isikliku kogemuse terminites, vaid ka märgates ja teadvustades uurimuse poliitilisi eeldusi ning jõupositsioone (nt Marcus 1994: 569, Olesen 1994: 166; Punch 1994: 85, 89; Wolf 1996: 2). |
|||||||||||
| interdistsiplinaarsus: |
|||||||||||
| folkloristika, etnoloogia, sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia | |||||||||||
| kasutus: |
|||||||||||
| Kasutus (välisautorid)
Refleksiivsus (eneseteadlikkus) on mitmeti mõistetud termin: iga konkreetse uurimuse taustast sõltub see, mille kohta uurija avab oma teadlikkuse ja millises uurimisetapis see teadlikkus avatakse. Uurimuse taustateguriteks siinkohal on nt uurija/uurimuse kultuuriline paigutumine, teoreetilised lähtekohad, arusaamad teadmise loomisest, konkreetne uurimismaterjal, uurija isk jms (vrd Lynch 2000: 27-34). Refleksiivsuse erivormid Refleksiivsust on käsitletud kui uurija isiku mõju teadvustamist uurimistulemustele, aga ka kui uurija enda kogemuse kirjeldamist uurimuses (vt sellekohaseid käsitlusi: Anttonen 2002; Fingerroos 2003: 10). Refleksiivsusele kui uurija enesemääratluse osale uurimuses (sotsiaalkultuuriline taust, sh sugu, rahvus jms kui mõjutegur uurimissituatsioonis) ning uurija identiteedi suhtele uuritavate identiteediga on viidanud nt Johanna Latvala (2001), Beverly J. Stoeltje, Christie L. Fox, Olbrys Stephen (1999: 166). Refleksiivsust seoses uurija eelteadmiste ja tema kasutatavate uurimisvõtetega kirjeldavad nt Pertti J. Anttonen (1993: 7), Outi Fingerroos (2003: 2); Elaine J. Lawless (1999:39), Armi Pekkala (2003: 85). Refleksiisvust teadusdistsipliini kriitilise eneseanalüüsi mõttes käsitleb nt Regina Bendix (1997: 14). Refleksiivsuse paigutumine uurimisväljal Kultuuriuurimises on refleksiivsust seostatud kas ainult välitööga või kogu uurimisprotsessiga. Refleksiivsuse kui mõiste ja kui metodoloogiline lähtekoht seostub nii "oma" kui ka "võõra" kultuuri uurimisega (vt nt Latvala 2001; 2002; Richardson 1994; Ruotsala 2001). Refleksiivsuse eesmärgid Kultuuriuurimises on refleksiivsuse peamiseks eesmärgiks osutada raskustele, mis tekivad kirjeldatava/uuritava tegelikkuse ülekandmisel teadusliku uurimise keeld (vt Davies 1999; vrd Fingerroos 2003: 6; Suojanen 1995: 161). Kasutus (eesti autorid) Refleksiivsusele on viidatud teadusdistsipliini ensekriitilise vaatlusega seoses (vt nt Kuutma 2005). Samuti on käsitletud refleksiivsusena uurija enesevaatlust uurimisprotsessi osana (Pilt 2007; Reinvelt 2003). Kuigi refleksiivsuse mõiste ei ole uurija jaoks keskne, võib autori tööd mõista refleksiivsena (vt nt Korb 2001; 2002; 2005). |
|||||||||||
| kirjandus: |
|||||||||||
| Altheide, David L. & Johnson John 1994. Criteria for Assessing Interpretive Validity in Qualitative Research. - Handbook of Qualitative Research. Eds Norman K. Denzin, Yvonna S. Lincoln. Thousand Oaks, London, New Delhi: SAGE Publications, pp 485-499.
Anttonen, Pertti J. 1993. Folklore Modernity and postmodernism. – Nordic frontiers: Recent issues in the study of modern traditional culture in the Nordic countries. Eds Pertti J. Anttonen, Reimund Kvideland. Turku: Nordic Institute of Folklore, pp 17-33. Anttonen, Pertti J. 2002. Etnopolitiikka, Pohjois-Norja ja suomalainen kulttuurintutkimus. Kaksi väitöskirjaa kveenikysymyksestä. – Elore, nr 9. URL: http://www.elore.fi/arkisto/1_02/ant102.html . Bendix, Regina 1997. Introduction – In search of authenticity: the formation of folklore studies. Madison: University of Winsconsin Press, pp 3-23. Clifford, James & Marcus, George E. 1986. Writing Culture. The Poetics and Politics of Etnography. Berkeley, Los Angeles, London: University of California Press. Davies, Charlotte 1999. Reflexive Ethnography. A Guide to the Researching Selves and Others. London: Routledge. Denzin, Norman K. & Yvonna S. Lincoln 1994. Introduction. Entering the Field of Qualitative Reserch. - Handbook of Qualitative Research. Eds Norman K. Denzin, Yvonna S. Lincoln. Thousand Oaks, London, New Delhi: SAGE Publications, pp 1-17. Fingerroos, Outi 2003. Refleksiivinen paikantaminen kultuurin tutkimusessa. – Elore, nr 2. URL: http://www.elore.fi/arkisto/2_03/fin203c.html Holstein, James & Gubrium, Jaber F. 1994. Phenomenology, Etnomethodology, and Interpretive Practice. - Handbook of Qualitative Research. Eds Norman K. Denzin, Yvonna S. Lincoln. Thousand Oaks, London, New Delhi: SAGE Publications, pp 262-272. Korb, Anu 2001. Suulise pärimuse kogumistöö Siberi eestlaste juures ja selle tulemust mõjutavad tegurid. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas. Korb, Anu 2002. Folkloristliku välitöö tulemust mõjutavatest teguritest. - Kogumisest uurimiseni. Artikleid Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäevaks. Koost Mall Hiiemäe. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 20. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 250-279. Korb, Anu 2005. Venemaal rahvuskaaslasi küsitlemas: folkloristliku välitöö metoodilisi aspekte. Studia Ethnologica Folkloristica Tartuensia 9. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kuutma, Kristin 2005. Pärimuskultuurist kultuurisümboliks. Saami etnograafia ja sepo eepose loomislugu. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Latvala, Johanna 2001. Reflections from a Contact / Conflict Zone. An Analysis in Four Acts. – Elore, nr 1. URL: http://www.elore.fi/arkisto/1_01/jlat101.html. Latvala, Johanna 2002. Reflexivity and Some Ethical problems in Studying Middle Class Women in Kenya. – Ethics in Cultural Studies. Pro Ethnologia 13. Lawless, Elaine J. 1991. Methodology and Research Notes. Women’s Life Stories and Reciprocal Etnography as Feminist and Emergent. – Journal of Folklore Research. Vol 28, No 1, pp 35-60. Lynch, Michael 2000. Against Reflexivity as an Academic Virtue and Source of Privileged Knowledge. - Theory, Culture & Society. Vol 17 (3). London, Thousand Oaks and New Delhi: SAGE Publications, pp 26-54. Marcus, George E. 1994. What Comes (Just) After "Post"?. - Handbook of Qualitative Research. Eds Norman K. Denzin, Yvonna S. Lincoln S. Thousand Oaks, London, New Delhi: SAGE Publications, pp 563-573. Olesen, Virginia 1994. Feminisms and Models of Qualitative Research. - Handbook of Qualitative Research. Eds Norman K. Denzin, Yvonna S. Lincoln. Thousand Oaks, London, New Delhi: SAGE Publications, pp 158-169. Pekkala, Armi 2003. Tutkijan eettiset ongelmat. - Tutkijat kentällä. Toim Pekka Laaksonen, Seppo Knuuttila, Ulla Piela. Helsinki: Suamalaisen Kirjallisuuden Seura, s 85-108. Pilt, Maili 2007. Aines ja lähenemisviis. Sissevaateid tänapäeva eestlaste sünnipäevapärimusse: teadusteksti loome probleeme. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas. URL= http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/2928/1/pilt_maili.pdf. Punch, Maurice 1994. Politics and Ethics in Qualitative Research. - Handbook of Qualitative Research. Eds Norman K. Denzin, Yvonna S. Lincoln. Thousand Oaks, London, New Delhi: SAGE Publications, pp 83-97. Rabinow, Paul 1986. Representations Are Social Facts: Modernity and Post-Modernity in Anthropology. - Writing Culture. The Poetics and Politics of Etnography. Eds James Clifford, George E. Marcus. Berkeley, Los Angeles, London: University of California Press, pp 234-261. Reinvelt, Riina 2003. Ingeri elud ja lood. Kultuurianalüütiline eluloouurimus. Studia Ethnologica Tartuensia 5. Tartu: Tartu Ülikool, etnoloogia õppetool. Richardson, Laurel 1994. Writing. A Method of Inquiry. - Handbook of Qualitative Research. Eds Norman K. Denzin, Yvonna S. Lincoln. Thousand Oaks, London, New Delhi: SAGE Publications, pp 516-529. Ruotsala, Helena 2001. Fieldwork at Home: Possibilities and Limitations of Native Research. - Rethinking Ethnology and Folkloristics. Vanavaravedaja, 6. Ed Pille Runnel. Tartu: Tartu Nefa Rühm, pp 111-131. Stoeltje, Beverly J. & Fox, Christie L. & Olbrys, Stephen 1999. The Self in "Fieldwork": A Methodological Concern. – Journal of American Folklore. Vol 112, No 444, pp 158-182. Suojanen, Päivikki 1995. Tutkijan kuva kohteesta. Metodologisia näkökohtia. – Sananjalka, nr 37. Suomen kielen seuran vuosikirja. Turku: Suomen kielen seura, s. 147-165. Vasenkari, Maria 1996. Mitä se sanoo? Mistä se kertoo? Dialoginen näkökulma kenttätutkimusaineiston tuottamiseen. - Uskontotiede - folkloristiikka. Kirjoituksia opinnäytteistä. Etiäinen, nr 1. Toim Tuija Hovi, Lotte Tarkka. Turku: Kulttuurien tutkimuksen laitos, Turun Yliopisto, s 84-109. Vidich, Arthur J. & Lyman, Stanford M. 1994. Qualitative Methods. Their History in Sociology and anthropology. - Handbook of Qualitative Research. Eds Norman K. Denzin, Yvonna S. Lincoln. Thousand Oaks, London, New Delhi: SAGE Publications, pp 23-45. Wolf, Diane L. (ed) 1996. Feminist dilemmas in fieldwork. Colorado: Westview Press. |
|||||||||||
| laiendus: |
|||||||||||
| 1 osa Refleksiivsuse mitmetimõistetavus ning -kasutus erinevates käsitlustes on pannud uurijaid otsima nn "õiget" või "universaalset" refleksiivsuse kontseptsiooni või uurimisvõtet. Ühelt poolt on see viinud uurijaid paigutama refleksiivsust teatud metodoloogilisse võtmesse, kus "olla refleksiivne" seostub konkreetsete uurimisprotsessi etappide ning uurija toimingutega nendega seoses. Näiteks pakub soome folklorist Outi Fingerroos oma artiklis "Refleksiivinen paikantaminen kultuurintutkimuksessa" välja neli aspekti millega uurimuse refleksiivse positsioneerimise juures peaks arvestama: 1) enesepeegeldus – uurija enesekohaste kohustuste määratlemine ja lahtikirjutamine 2) metodoloogiline peegeldus – meetodite teooriate ja käsitluste määratlemine ja lahtikirjutamine 3) epistemoloogiline peegeldamine – teadusteooria ja teadushuvi ning kultuurikäsitluse määratlemine ja lahtikirjutamine 4) uurimuse kohustuste peegeldamine – uurimuse poliitiliste ja võimukasutamisega liituvate kohustuste ja raskuste määratlemine ja lahtikirjutamine. (Fingerroos 2003: 9.) Teisalt on uurijad püüdnud refleksiivsuse mitmetimõistetavuse probleemi lahendada, defineerides refleksiivsust nii, et seda võiks käsitleda kui „tavalist“ või "olemuslikku", igasugusele uurimissituatsioonile loomuomast, sobilikku protsessi või toimingut. Mõned autorid on näinud refleksiivsuse mõiste määratlemisel lahendust Garfinkelist (1967) lähtuvas etnometodoloogilise refleksiivsuse kontseptsioonis (ethnomethodological reflexivity), mille järgi on kõik seletused refleksiivsed. Etnometodoloogia seisukohast, mis uurib, kuidas inimesed loovad ja annavad tähendusi oma tegevustele konkreetsetes sotsiaalsetes situatsioonides, on refleksiivsus vältimatu sotsiaalse reaalsuse omadus. Selle järgi on igasugune teadmine alati seotud teadjaga, konkreetse aja ja kohaga (vt nt Holstein, Gubrium 1994: 265). Kriitilise käsitluse refleksiivsuse teemal on kirjutanud Michael Lynch. Oma artiklis "Against Reflexivity as an Academic Virtue and Source of Privileged Knowledge" arvustab ta laialt levinud tendentsi samastada refleksiivsust radikaalsete teoreetiliste ja kriitiliste programmidega, kus olla refleksiivne tähendab sageli metodoloogilist puhtust ja kvaliteetsuse allikat, läbinägelikkust ja teadlik olemist. Alternatiivina pakub ta välja etnometodoloogilise refleksiivsuse kontseptsiooni, mis aitab lahustada opositsiooni refleksiivse ja objektivistliku epistemoloogia vahel, kuna see ei tõsta esile teoreetilist või metodoloogilist vaatepunkti, vastandades seda mitte-refleksiivsele. Refleksiivsus ei ole siin epistemoloogiline, moraalne ega poliitiline väärtus. Refleksiivsus on tegevuste esitamise vältimatu tunnus (Lynch 2000: 27-34). Lynch tõstatab oma artiklis küsimuse, mis kasu me saame refleksiivsuse versioonist, mis ei viita vastandamisele, võrdlusele, kindlale metodoloogilisele ülekaalule ja ei ülenda teatud teadmise teooriat, kultuurilist paigutust või poliitilist seisukohta mõne teise ees (Lynch 2000: 479). Ning vastab sellele: "Kui refleksiivsus paistab mitte-kellelegi ja selle valgust ei ole kontrollitud kindla teooria, meetodi või subjekti positsiooni poolt kaotab see oma metafüüsilise aura ja saab tavaliseks" (Lynch 2000: 48). George E. Marcus on refleksiivsuse määratlemise probleemi lahendanud, eristades olemuslikku refleksiivsust (essential reflexivity) ja ideoloogilist refleksiivsust (ideological reflexivity). Olemuslik refleksiivsus on omane igasugusele diskursusele, kuna ei saa valida, kas olla refleksiivne või mitte olemuslikus mõttes, sest refleksiivsus on alati osa keelekasutusest. Jääb see, kuidas käsitleda refleksiivsuse fakti teatud teoreetilistest või intellektuaalsetest huvidest lähtuvalt. Need on refleksiivsuse ideoloogilised strateegiad, mis määravad seda kui palju refleksiivsust, kus tekstis, millises vormis ja miks kasutada (Marcus 1994: 568). 2 osaPilt, Maili 2007. Refleksiivsus. - Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: https://argikultuur.folklore.ee |
|||||||||||
 sisene |
